Friday, December 17, 2010

Vaade Pühalepa siseellu

Vaade Pühalepa siseellu

“Mis on see hiidlase siseelu?- silk ja kartul... Pühade aegu lisaks vähe siiakala.”

Nii lausuti, kui meri veel oli kalarikas.

Karja- ja põllusaadustega võiks vald end praegu äragi toita. Ja palju põllumaad seisab veel ootel. Puudus on harijatest

Pühalepa valla külade suurettevõtted tulid reformidest läbi pihustatutena mikroüksusteks, mis ei kestnud kaua. Mõned üksikud neist kolhoosi- või sovhoosijärgseist jäid ellu. Nüüd on tegutsemas uusi algatusi.

Sirgunud on küttepuude tootmise OÜ “Halupuu”Lõpe külas, samuti ka turismitalusid ja tootmistalusid mujalgi vallas. Talunik Viljam Heinmaa varustab Hiiumaa köögivilja ja kartuliga.

Tema Mereliiva talu annetas tänavu kartuliabi ka 27-le lastega suurperele.

Tõnise talu pererahvas Undama külas, Mariann ja Arne Koklad koos oma taluelusse kiindunud noorperega asusid rajama 300 pealilise karja jaoks uut veiselauta, millest pool on valminud ja töös. Nad majandavad lihaveiseid. Nooremad perevõsud käivad end täiendamas põllumajanduskoolides. Noorperest Anni Kokla on vanematele toeks loomapidamisel kodufarmis. Annil on tavatult hea loomatunnetus ja suhtlusoskus. Loomad tulevad ta juurde juba autovile peale. Peres on lastel hobused, kellega tuuakse ratsavõistlustelt ja tõuhobuste hindamiselt auhindu.

Toomas Remmelkoor peab Harju talu. Siin kasvatakse lihaveiseid, mis Hiiumaa oludes näib olevat ratsionaalseimaks tegevusalaks.

Endise Ala suurfarmi hooned omandavad uut nägu Sulev Matto ja tema kaaslaste ettevõttel. Praegu on farmis 70 lüpsilehma, kuid nende arv kasvab järgmisel aastal 150-ni. Farm toodab ise vajaminevad söödad, siin töötab uus kaasaegne lüpsiplats ja lehmad on vabalt sulgudes.

Loja külas majandab Lembit Känd mesindustalu.. Külades kasvab väikeloomade ja lammaste arvukus.

Valla metsades paljuneb Euroopa naarits temale loodud hoiualadel.

Valla kultuuri ja haridust hoiavad ülal põhikoolid Paladel ja Suuremõisas. Kohalikku kutseõppijaid valmistab ette Hiiumaa Ametikool Suuremõisa lossis. Siit tuleb täiendust mitmetel vajalikel erialadel. Raivo Tõnissaar töötab informaatika alal maakonna keskuses, Algõppe sai ta Suuremõisast, praegu õpib edasi Infotehnoloogiat magistriõppes Tallinnas Infotehnoloogia Kolledžis. Temast on saanud maakonnale väga vajalik inimene.

Restaureerimise ja maastikukujunduse erialadel on Suuremõisas saadud teadmised hinnatavad ja kutseomandajal teed lahti. Mõisakultuuri asemel on ametikool kujundamas rahvakultuuri, siin sünnivad näitused, kontserdid ja turismielamused. Lossil on kaunis arhitektuur ja rikas ajalugu. Loss muutub aasta-aastalt paremaks ja sisukamaks. Käsil on uued ehitused käsitöö ja kutsetegevuse süvendamiseks.

Pühalepa külades liigub mitmeid häid ettevõtluse ideid turismi, majanduse ja rannaelu edendamiseks. Vald on ettevõtluse arengus aktiivne ja kaasatöötav.

Eriti hoogus on olnud puhkeala teke Palukülas. Siinsed puhke- jalutus- ja suusa- ning turismirajad saavad uuel aastal lõpliku vormistuse kaartide ja teetähistega. Kasutusel on puhke- ja suusarajad juba nüüd.

Jõulude aegu paistab välja Pühalepa valla tundlikkus sotsiaalsel alal.

Sotsiaalala pere on valla teotsemise sfääris toimekaim, nagu see valla eesmärkides ka kirjas on .

    SotsiaalnõunikuUrme Soonvaldi ümber on koondunud töökas seltskond.

    Hellamaal tegutseb aktiivselt perekeskus. Perekeskuse juhataja on Ene Leiger, perenaine Maimu Nõmm. Ringide töö korraldaja ja tegevusjuht Pille Sõlg.

    Perekeskuses on abiks teenindamisel Siret Metsküla ja Mai Valk.

    Siin toimivad lasteringid, laulu- ja tantsu- ning segakavadega esinev eakate ansambel “Pühalepa lustilised”. Lustilised külastasid jõulude eel Putkastes asuvat Samaaria sotsiaalkeskust, kus on majutatud ka Pühalepa valla inimesi. Vallal on otse päevakeskuse kõrval veel ka omad sotsiaaleluruumid: viis tuba Praegu on siia majutatud ja saavad vallalt mõõduka tasu eest korteri, kommunaalteenused ja avahooldusteenused 5 eakat pensionäri. Neil on võimalik saada transporti tarbereisideks. Veel tuuakse kohale ka toit koolisööklast.

Jõulusündmuste kava on perekeskuses ja selle ümber kirev. Toimus töötute jõulueelne kogunemine ühislaua taga istudes. Töötud said kinnituse et neid pannakse tähele ja ollakse jatkuvalt toeks.

30 töötu ümber käib praegu perekeskuses tugiõppel. Üldse on valla töötutepere 70 ümber.

Perekeskuse 2 koduhooldustöötaja hoolel on veel kümmekond avahoolduse vajajat. Need kes on kogenud kokkupuuteid Marianne Lõppe ja Marika Kogermanni avahooldeteenustega, saavad kõnelda hooldetöötajate tähelepanust ja hoolivusest aiva head.

Pühalepa kiriku, Palade ja Hilleste ja Kärdla kabelite kogudused on aktiivsed oma kogukondade liikmete hingehooldega. See ulatub ka teiste valla elanikeni. Avatud on kabelite ja kiriku uksed ja sündmused.

Pühalepa külades tegutsevad külaseltsid tänavad samuti jõulupühadel oma liikmeid ja toetajaid. Tänu neile on külade vabatahtlik tegevus areneud ja areneb veelgi. Jõulu eeli moodustati uus külaselts Tubala külas. Nüüd on neid vallas tosinkond. Seltside jõulusõnum on: oleme ise oma elu loojad, valmis koostööks kogukonna ja vallaga. Soovime vallalt ühesugust suhtumist igasse külaseltsi ja algatusse

24 detsembril esitavad Pühalepa kirikus jõuluteenistusel laulukavasid Pühalepa kirikukoor Anna ja Suuremõisa Põhikooli laste lauluansambel. Koorijuhid Helle Nittim ja Külli Kreegi.

Jõulueelselt andis kirikukoor mitmeid heategevuslikke tasuta kontserte, kus kontserti külastanud said võimaluse teha Kärdla Haiglale tomograafi muretsemise tarbeks rahalisi annetusi.

Jõulupäevadel jagub hoolivust ja osalemist valla kõigisse kogukondadesse.

Ja lõpuks tuleb uuesti meelde luuletaja Eha Lättemäe:

Tema sõnad:


Targal neitsil on õli lambis

kui väljas tuiskab

ja Võimalus koputab uksele.

Jõulud Pühalepas 2010

Jõulud Pühalepas


Kui talvekuu on paratamatu

taevas peitub hallusesse

maa kangestub

et hakkaksime igatsema lund

Lumelätteil taevas on lähemal,

ja suured linnud, kes lendavad sajus.


(2008 aasta Juhan Liivi luulepreemia pälvinud luuletaja Eha Lättemäe luuletus

“Kui talvekuu on paratamatu..."


Looduse tegemised toovad talvel lähemale taeva ja tihendavad sidet inimeste vahel . See on eriti tuntav Jõulukuul, mil saab Kristuse eeskujul hoogu ohvrimeelsus ja mõtlemine inimlike väärtuste üle.

Jõulude aegu koguneme peredena, seltsidena, kogukondadena.

Niisama kui vajame lumest vabasid maanteid ja koduväravasse toovaid teeharusid vajame ühendusi inimeste vahel ehk peenema sõnaga kommunikatsiooni .

Teadjad ja kirjutajad ütlevad: ühiskond ongi vastatikune suhtlemine , üksteisega kõnelemine ja koostegutsemine. Kuidas sellega hakkama saame, sellest sõltub ka meie heaolu.

Jõulueelsetel hommikutel ärkame, et vaadata mis on väljaspool juhtunud, mis talv on toonud. kas ühendusteed on tegusad ja vabad?

Rannarajal on tuisuvihurid suurejoonelise viipega lasknud liikvele lumemasse, ehitanud kadakate vahele labürinte, pannud nende tuules võbelevad ladvaoksade pintslid joonistama hangedele mustreid.

Lagedate nõmmede ja väljade vabast lumest keerutab tuisk maad mööda rulluvaid linasid, et nad siit üles tõsta ja paisata teepöörudel kasvavateks hangedeks. Ees ootab töörohke talv.

Lumi lähendab taevast ja ka inimesi

Õuedel ja majade vahel on varahommikuti toimetamas lumelabida mehed-naised. Peateedel korda loovad traktorid asuvad külateedele appi hiljem.

Lume jaoks ei ole vallal piisavalt jaksu. Pühalepa vallas on piirkonniti sõlmitud lumetõrjeks lepingud ettevõtjatega. Ent rohke saju korral ei piisa ka sellest. Missioonitundest ajendatuna on vallavolikogu esimees Toomas Remmelkoor tuisujärgselt taluniku ja traktoriomanikuna asunud oma traktorirooli ja teeb tööd teadmata kas see töö toob tagasi tehtud kulutusi.

Teed saavad tuisujärgselt lumest puhtaks ikkagi.

Algab päev..Inimesed saavad ja jäävad pühadeks oma lähedaste juurde . On aega mõtelda ja lävida omade seltsis.

Kogukonna jõul kujuneb uus päev tegusaks ja pühad võivad alata.

.