Muistse pühapaiga leiud
Septembrikuu esimene pool möödus Hiiumaa muistse mälestusmärgi Põlise leppe kivide juures.
Koristasime väljaku ja selle ümbruse. Praegu kaitse all olev pind, ca 2000 ruutmeetrit,  puhastati. Heina ja mätaste seest tulid välja ka väljaku äärsed seni rohtumattunud kiviringid. Pilt muutus selgemaks.  Tegime  omapoolsed mõõtmised. Saime kivikuhja, s.o püramiidi  ümbermõõduks 55 m, (ametlikes paberites eksitav 7 m). Läbimõõduks 17 m, kõrguseks ca 3 m.
Ent seda keskset välja ümbitseb veel 1,2 ha suurune  jalakatega piiratud ruum. Jalakate all kivisõõrid, oletatavasti kalmed.
Kahjuks ei olnud meil käepärast arheoloogide jooniseid, mis  määravad siinsete kalmete  vanuse 1 aastatuhandesse enne meie ajaarvamist  ja tunnistavad need  niiviis 3000 aasta vanuseks.Niisiis on see koht   väga ammune pühapaik.  
Eestimaal on elatud 10 000 aastat, s.o. 400 inimpõlve. Seega  võivad siin olla puhkamas meie esivanemaid 3000 aasta tagusest ajast- üle saja inimpõlve tagasi.
 Kuidas nad elasid?  Millal püstitati see püramiid 2-3 tonni kaaluvaist kivimürakatest?
Islandi saaga kõneleb Rootsi kuninga Ingvari matmisest  kohas, mille nimi Adalsysla ja teatab  haud  on  kivide juures.
 Läti Hindrek nimetab Saaremaad Osiliaks, mis tulenevat mõnede uurijate arvates islandi sõnast Ey-syssel- mis tähendavat saarte sõela (ringkonda) Sellesse saarte ringkonda kuulunud tol ajal ka Hiiumaa. Kes teab kuis see Islandi saagas kirja pandud Rootsi kuninga Ingvari lugu  just nende kividega seondub ja kas üldse võiks olla Suure rootslase puhkepaik siin? Selletagi on  kivikuhilal ainukordsust küllalt. - Eesti muinasehitiste haruldus!

Pühapaika tulid taasavastama  asjahuvilised küladest. Tuldi  kivide juurde et saada siit jõudu ja värskendust vaimule. Külaselts "Sakas" hakatas   kultuurisündmuse.
Kohale oli palutud Tallinna Ülikoolist  Marju Kõivupuu,  kõnelema pühapaikade tähendusest ja  nende  austamisest.  
  Avo Tammel sündis  torupillilugu, mille loomispunktiks pühapaik ise:  kaasa sai laulda ka tema  eesti keelele pühendatud laulule.   Raivo Avango jatkas hiiumurdelise  Hiiu sõjalauluga. Elvi Tabor Suuremõisa külast  kõneles murdelugusid ja kohamälestusi, ikka temale loomulikus  Hiiu murdes ja huumoriga. Nüüd jäi   üle viimane käik kivide juurde, nende austamine ja lahkumise eeli kinnitada veel  pühapaiga ette seatud  tutvustav stend.   Stend  koostati    Palade Teabetoas   ( kujundaja Enn Johannes).       .
Siinkohal tänu  veelkord kõigile esinejaile.  Koht sai koduseks  Me  jääme siin käima.  
Oleme tänulikud Klaire Leigrile Suuremõisa noortekeskusest, kes oli abiks nõu ja jõuga ja kostitas meid sooja joogiga.