Jänesel on pikad kõrvad...

 / hiidlase laulust../

Hea oli osa saada Saare ja Hiiumnaa ühisest  vabatahtliku tegevuse konverentsist 23. novembril Kuressaare Kultuurikeskuses.
  Vabatahtlike ajakirjanike-blogijate ristitud vaste: "õhinapõhine tegevus."
Teeme seda  kõik õhevilpõsiselt või siis õhinapõhiselt  kuni jaksu jägub.
  Tunnustati tublimaid ja öeldi toetavaid sõnu.
Aitäh saarlastele heade eeskujude eest!
Hea tegu sünnib läbi  pea, südame ja käe....
Tahaks kangesti, et need, kes otsustavad õhevil põsiste üle: andke teed altpoolt tulevatele ideedele!
Õnnelikku ja edumeelset ideed saab kinni tihedate võrkudega.  Koostöös..
  Läheme siis  presidendi  ümarlaua ümber ja arvutisse ning peame dialoogi. Ja ärme unustame kodutööd. 
Viimast soodustab  koduarvuti.ja meedia kirjaoskus.  Ühendame  pead, südamed ja käed.
Jõudu enesearenguks!

 

  Harta 12 ja e-kaasamine

Pean  takistuseks kodaniku ja riigi vahelise dialoogi tekkel  kodanike vähest võimet dialoogi astuda.  Kommunikatsiooni valdkonnas on selle kasvuhaiguse nimeks „digitaalne lõhe“ s.o digitaalne kuristik. Selleks, et evida ülevaadet tuleviku arengutest ja mineviku suunamärkidest,  vajab kodanik digitaalset kirjaoskust. Sellist, mis võimaldab kasutada tänapäeva meedia valdkonna kogu riistastikku ja tarkvara ja selle kaudu võimaldab näärata kodanikul   iseennast ja oma kohta maailmas, omada iseseisvat mõtlemist. Teadlik kodanik on suutlik oma elukorraldust määrama ja seadma vajalikus suunas.

Maailm on tõesti kibekiirelt muutumas ja silmade sulgemine tõeluse ees maksab end  kätte.

2006 aastal e-kaasamise konverentsil Tallinnas kogetud vajadused muutusteks  digitaalse kirjaoskuse valdkonnas ei ole senini kodaniku tasandil tuntavad

Infovoog on ühepoolne ja ebaadekvaatne.  Jätab soovida teema asetus avalikel foorumidel ja e- kaasamise alaste jatkukõneluste järjepidevus. Nüüd Vabariigi Presidendi asumisel Euroopa Nõukogu digitaalse arengu koostöörühma, peaks valitsus  pöörama enam tähelepanu e- kodaniku võimekuse tõstmisele ja kohalike vabatahtlike infokeskuste võrgu  jõustamisele, kes saaksid vabaalgatuse korras viia läbi kodanike koolitust nende praktilise elu kontekstis vajalike teadmiste püüdmiseks ja rakendamiseks. See oleks odavaim ja otstarbekohaseim viis kodanike järjeleaitamiseks.

Lisana allpool Palade Teabetoa blogi muljeid 09. juunil  2006 aasta e-kaasamise konverentsilt Tallinnas.

MONDAY, JUNE 12, 2006

·                                 Palade Teabetuba Hiiumaal

Infoühiskond ja meie.Koduse hõllanduse tõi silme ette seekordne infoühiskonna foorum, mis toimus reedel 9. juunil 2006 Tallinnas, e-kaasamise konverentsi nime all. Vaateväljal ikka need korduvad ja tuttavad salakivid, mis aasta- aastalt künnimehe ees välja tulevad ja tunnistamist leiavad. Eest ära veeretamiseks on aga rohkem väge vaja, kui ühiskonnal praegu on. Marju Lauristin andis teemast ülevaate sotsioloogi pilguga.
Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofesor markeeris põhilisi väljaulatuvaid takistusi vahe kaotamisel vaimse ja tehnoloogilise keskkonna vahel.
Need olid esiteks hariduse ja sisu tekitamise probleem lastele ja noortele.
Teiseks ametnike, asutuste ja ametkondlike instantside oskus ja soov tulla interneti keskkonda, tulla siiralt dialoogi, tõesti tahta arutleda probleeme.
Ta ütles:”Ma tahaks rääkida ühiskonna mikrokoest. Eesti ühiskond ei liigu demokraatliku avatud dialoogi poole, ka mikrotasandil mitte.
Siit tuleneb kolmas probleem, meie tehniline areng, meie ligipääs kaasaegsetele vahenditele ja meie ühiskonna sisuline arengu faas, mis puudutab suhteid ühiskonnas , mis puudutab arusaamu, töö organiseerimist, võimu organiseerimist, valitsuse organiseerimist, nende vahel on mitte digilõhe, vaid ajalõhe. Tehnoloogias oleme edasi jõudnud, aga meie vaim, meie sotsiaalsed suhted, meie arusaam ühiskonna asjadest on jäänud teisele poole metsa.
Ja kuna need on jäänud teiselepoole metsa, siis ka meie rahaeraldused, poliitilised sihiseaded, meie hariduspoliitika, infopoliitika tegelikult ei vasta nendele tehnoloogilistele nõuetele. “
Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofesor markeeris põhilisi väljaulatuvaid takistusi vahe kaotamisel vaimse ja tehnoloogilise keskkonna vahel.
Need olid esiteks hariduse ja sisu tekitamise probleem lastele ja noortele.
Teiseks ametnike, asutuste ja ametkondlike instantside oskus ja soov tulla interneti keskkonda, tulla siiralt dialoogi, tõesti tahta arutleda probleeme.
Ta ütles:”Ma tahaks rääkida ühiskonna mikrokoest. Eesti ühiskond ei liigu demokraatliku avatud dialoogi poole, ka mikrotasandil mitte.
Siit tuleneb kolmas probleem, meie tehniline areng, meie ligipääs kaasaegsetele vahenditele ja meie ühiskonna sisuline arengu faas, mis puudutab suhteid ühiskonnas , mis puudutab arusaamu, töö organiseerimist, võimu organiseerimist, valitsuse organiseerimist, nende vahel on mitte digilõhe, vaid ajalõhe. Tehnoloogias oleme edasi jõudnud, aga meie vaim, meie sotsiaalsed suhted, meie arusaam ühiskonna asjadest on jäänud teisele poole metsa.
Ja kuna need on jäänud teiselepoole metsa, siis ka meie rahaeraldused, poliitilised sihiseaded, meie hariduspoliitika, infopoliitika tegelikult ei vasta nendele tehnoloogilistele nõuetele. “
Eestipoolse osavõtjana tekkis võimalus jälgida sündmusi e-ühiskonna arengul naaberriikides.
Leedu regionaalsed programmid infoühiskonna tasakaalustatud arenguks on muljet avaldavad. Viimase kolme aastaga on loodud alus 1000 kogukondliku arengu suunitlusega maainfokeskusele. Projekt toimib Leedu riigi, ärimaailma ja Euroopa tugifondide baasil. Projektil on portaal e-teenuste pakkumiseks, siia ulatuvad kohalikud ja kaugemad kontaktid.

Nende eesmärgiks on luua avalik ruum kogukonna kommunikatsiooniks, kogemuste jagamiseks, üldkättesaadavate harivate materjalide varamu tekitamiseks ja halduseks, osaluse toetamine.
Sarnaseid eesmärke pidas silmas ka M.Lauristin Tallinnas e-kaasamise temaatikat käsitledes:

Tsiteerin “…interaktsioon eeldab ka inimvahendajat, masin ei tee seda tööd ära. Jutt ei ole toimetajast, kes tõmbaks välja seda, mis ei ole sobiv. On vaja loovat toimetajat, seda, kes oleks kodus infokeskkonnas, toimetaja, kes suudab panna lingi. Loeb lugu ja ütleb, ma tean selle kohta rohkem , teeb sest tekstist interaktiivse teksti. Teeb interaktiivset teksti, viib kokku eri portaale, selliseid, mida vaatame ministeeriumide ja Riigikogu juures. Tavakasutaja ei teadvusta kõike, toimetaja, kes teeb interaktiivset teksti, viib kokku eri portaale. Ta teab, meil on arhiiv, kogu, ajalehed. Inimvahendaja on vajalik. Inim-interpreeti on vaja. Selle arendamine on professionaalse oskuse ja raha küsimus, väga paljud ei oma raha, hoitakse kokku inimvahendaja koolituse, loomise
 ja maksmise pealt .”

Olime Budapestis koos Võru Kaika Maanaiste Seltsi esindaja ja kodulehe valmistaja AndyKarjusega.http://http://www.metsamoor.ee/news/showarticle.php?articleID=68 Nemad on suutnud luua ja üleval hoida Kaika kandi atraktiivset ja sisukat kodulehekülge. See sisaldab efektiivset turundusteavet, mis tõi “Metsamoori perepargi” turismitaludesse möödunud aastal 12 500 külastajat. Selline kohaarenguroll võiks teabetubadel olla levinum. Paraku puuduvad teabetubade juhtidel ja töötajatel kodulehtede tegemiseks ja infotööks laiemad koolituse ja arendamise võimalused. Teabetoad, kui rahvaalgatus, ei ole Eestis avaliku huvi keskmes, nagu nad on seda Leedus või Ungaris.
Avalik dialoog ei näi ka mu kodukoha-Hiiumaa- omavalitsustes olevat populaarne. Vaid Käina valla kodulehel säilib avaliku foorumi dialoogivõimalus. Teiste valdade kodulehed on end sest tülist vabastanud.
Tõnu Otsason
Palade Teabetuba

Kui kõik muutub 

– ajad ja suhtumised,
millest olen jutustanud unekeelseid jutte,
võib ju neist kõnelda uuesti –
kruusa ja ebakõla keeles, 
vihma ja varju,
tõtt ja kujutlust – tõsilugu,
muinasjuttu ja juhust,
tulekuid, tulusid, minekuid, väljaminekuid,
merekarbis natuke liiva,
kivikild hõõrub

                           Eha Lättemäe

Poeedi lahkumise puhul

Su kirjutatu kestab

Sest lugesid  elu lugusid ja inimeste omi

Teadsid mis on varjul ja mis jääb alles

Olid  järjepidevuse unekivi

Mis pani mõtlema

Merekarbis oleva liiva üle

Ja  sidus tõtt ja kujutlust

 Tema  üle komistades

Ise tehtud, hästi tehtud.

    Lõpel kerkis kiviaed

 Lõpe küla rahvas oli kutsutud täna Palade koolimajja.  Mõni nädal varem, Lõpe külatänava remondil  sündis mõte- teeme külatänava äärse vana kiviaia  uuesti ülesse..  Koolimajas reedel  16. novembril  pidas muinsuskaitse inspektor Dan Lukas etekande ja manas ekraanile pilte kiviaedadest meil ja mujal. Teadmised omaks võtnud, sõitsime tööle.
Pandi maha suunamärgid ja arutati millist aeda tahame. Siis läks töö lahti. Osalejaid oli Suuremõisa Ametikoolist ja külainimestest Vello Kivistu, Toomas Kivistu, Aivo Pere, Aare Ristmägi, Tõnu Otsason, Jaanus Pihlamets, Mati Sülluste. Vallavanemast Ants Oravast ja Dan Lukasest said esitöölised, teised aitasid hoolega kaasa.. Õhtuks olid esimesed kümned meetrid tehtud. Päev oli hea näide ühise tegemise ilust. Kõik said lisaks  kogemuse esiisade kivide aeda paigutamise võtetest ja kunstist. Järgmisel nädalal töö jätkub.

Ühtetulemine Paides

 

Ühtetulemine Paides

Kuhjavere  külavanem Romeo Mukk vestlushoos

Hiidlaste rivis tundub hoogu ja särtsu

Meie partnereid Saarest ja suurelt maalt

Külavanemate mõtteringis jagub mõõdu võtmist

Meie Ester Tammis pälvib hea töö  eest  Kodukandi tänukirja

Suurele ringile

Näitusel

Head saaki saab igaüks kes vähegi liigutab

Kaie Toobalil jätkub tähelapanu ja sooja südant kõikjale

EneSarapuu Vormsist ( vasakul)

Hiiumaa parimad külad Kõpu ja Kassari

Kus see väsimus siis nüüd jäi?

Läheme suurele ringile Suure-Jaani ööseks ja Võrru - Vastseliina hommikuks

Lindora laada vaprad pillimehed. 

Savikausid ja Hansajook- need on siinkandis ikka olnud laadarõõmuks

 Lahke kostitaja

Pihkva etnotantsijad ja etlejad.. Näib väga lähedasena Setu tavadele

Hiidlaste juhtumisi Paides ja Vastseliinas.

 Eesti Külaliikumine Kodukant
"Ühtetulemine"


Laupäev, 27. oktoober 2012

15. aastapäeva konverents

Jääme konverentsile pisut hiljaks.

Hiiumaa laeva ramp oli puru.   Hommikune kella 6-ne laev ei väljunud. 

Jõudsime Paidesse Kodukandi 15.  aastapäeva  tähistavale konverentsile  , 

 kui see oli alanud. Ehk küll pidulikud sõnavõtud maaelu juhtidelt, korraldajatelt ja külalistelt olid kestmas, jätkus peotunnet kohe Paide kultuurikeskusse sisenedes küllaga. Avasüli kohtas fuajees hiidlasi Kodukandi juht Kaie Toobal. Ruume, mis täidetud sügisandide ja lilledega , ehtisid  maakondade  parimate külaseltside  stendid- Hiiumaalt  tänavu aastal Kõpu ja Kassari  seltside väljapanekud. Sisenesime saali, et kuulata  Regionaalministrit ja Põllumajandusministri asekantslerit.    Neist saime juba osa. Järgnes tegijate  austamine. Saal avaldas tteiste hulgas tunnustust Hiiumaa Külaliikumisele ja tema juhile Ester Tammisele aktiivse ja sisuka külaliikumise korraldamise  eest.

Seejärel   Hille Hinsberg Poliitikauuringute Keskusest Praxis  ärgitas oma teesides arutelu külaliikumise olevikust ja perspektiividest.

 Võtmes- Kodukant ja osalus - avanes  kaasamõtlemiseks mitmeid alateemasid.

Huvikaitse – kes meid kuulab?

Küla – meie kandi poliitika ja demokraatia

KOV – kas kohalik võim või mitmekesi koos on jõud?

Riik – mis nad seal Toompeal teevad ja kuhu läheb meie raha?

 Need on aktuaalsed külaliikumise argumendid.  Nii raha kui ka maarahvale antud aeg on olulised väärtusallikad. Kaua sa vihud projekte kirjutada ja nende täitmiseks  hangid kaasategijaid, kui projektitsükli lõpetab sõnum: projekt ei saanud piisavalt hindepunkte.

Kodukant on juba täiskasvanud,ja  oma võimekust tõestanud. Ta  jaksab võtta üles  arutelud külarahade kasutamisest.   Maakohtade terviklik areng on üldise arengu alus. Ebameeldivas ümbruses pered ei püsi. Investeering inimesse on igas majandussüsteemis   hästi tasunud. Pole inimest, pole maksumaksjat ega väärtuste loojat. Leaderi ja KOP kavad on  otseselt elupaikadele sihitud.  Otsustus külarahade kasutamise kohta  ei tohiks jääda  seniste  skeemide ja piiride põhjale.

Rohkem mitmekesisust ja vastavust iga paikkonna huvidele, Neid saab tunnetada kohalik inimene. Uuendagem plaane altpoolt alates ja lisagem kaasarääkimise jõudu    kohalikele külade ühendustele. Nendele jäägu rohkem vastutust, et  väikesed väärtuste ojad koonduksid suuremaks ühiskasuks.

Külade koostegevusele loodavad sotsiaalvaldkond ja pääste ning naabrivalve.  Teeme koos, kõlbab öelda paljudel puhkudel. Panustame koostööle. Selleks vajame  avaramat külade ja külaseltside ning külavanemate tegevusruumi, laiemat kaasamist ja osalemist. Omavalitsused, koolid, külad –partneritest ei tohiks puudus tulla.

 Kas vallas on kaasav eelarve- võetakse arvele tegijad ja teenused mida vajatakse? Eesseisval perioodil muutub tähtsaks transport. Millised võimalused on koopereeruda külas kohaliku taksoteenuse loomiseks? Õlad kokku –omavalitsus ja külainimene- siis saab seegi tehtud.  Omavalitsuse ja kohalike skeemide võimalused on vaja läbi vaadata ja arutada.  Kohalike omavalitsuste eesseisval valimisel panna rõhku külasaadikute esiltamisele omavalitsustesse ja selle komisjonidesse.

Mõju mõõdab see, kui eesmärgist saab tulemus.

Liikumine Kodukant on arvestatav ning hinnatud koostööpartner otsustajatele ning meid on aktiivselt kaasatud seadusloome protsessidesse nii siseriiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil, lõpetab arutelu ülesvõtja.

  

Ants Välimäe, muuseumijuht Võrumaalt,modereerib arutelu külavanemate rollist. Lavale tulevad maakondade tuntumad külavanemad. Arutelus osaleb Ester Tammis Kassarist:

Külavanemate tegevuse uus tasand on külavanemate nõukogu. Tuuakse näiteks Vastseliina külavanemate nõukogu tegevust, mis ühendab kohapealsed partnerid. Nendele läheme homme külla. 

Päev kaldub õhtusse. Lahkume Paide Kultuurikeskusest et jõuda ööbimiskohta, milleks  saab  Suure-Jaani Külalistemaja. Järgmisel hommikul tahame olla Lindora laadal ja külastada Vastseliina Külade Ühendust. Sisukaks  kaaslaseks meie teekonnal saab Kuhjavere külavanem .  Nii saab meie bussist ratastel seminariruum, sest Romeo Mukk on Viljandimaa külaliikumise tähtinimene ja ammune külaliigutaja. Ta jagas meile oma kogemusi teel Kuhjaverst Lindora laadani.

 Külalaat Lindoral on   paisumas rahvusvaheliseks kaubandussündmuseks. Osalesid seegikord Läti ja Vene kaupmehed. Säilinud on külalaadale omane hubasus.  Jääb  ruumi elusloomadele ja kohalikule värskele lambalihale,  aga ka vanadele talutöö riistadele, raamatutele, numismaatikale, vanale mööblile, käsitööle ja kunstile. Kohal olid Võru Instituudi ja Setu Instituudi müügilauad sealsete toodete ja kirjandusega

  Kahe maakonna ja kolme valla piiri teeristis Simunapäeva varahommikul  Lindoral võis  leida mida süda soovib

 Lindora teeristis kohtub Võrumaa Põlvamaaga ning seto kultuur eesti omaga. Lisasime omalt poollt   Hiiu meeleolu, Siirdume tantsumurule  lõõtspillimuusika uhas. Ja oleme ka püüdlikud ostjad kaubalettide ees. Ostsime lillesibulaid Lätist ja toiduaineid Saaremaalt ja kohalike saunaahjude sinki. Proovisime ka Hansia- kohalikku omatehtud vägijooki. Maitsev oli.

Enne lahkumist Vastseliinast sooritame nn „külasupluse“ värskendamaks  muljeid siinsest külategevusest. Vallas on 47 küla ja 5 külade keskust.

Külastame neist kahte.

Loosi külakeskus Loosi karjamõisa hoones, majandab suurt saali ja kööki, on perede kooskäimisekoht, mida majandab külavanem ViiveTomson. Siin käivad koos 7 küla kogukonnad. Tegevused: pargi hooldus,  laudadega peod soovijaile ja külasündmuste puhul, sotsiaalse eestkoste teenused. Külade ühingu kaudu tehtud äsjase projektiga vahetati külamajal aknad ja uksed.

Voki külaselts, aktiivi on siin 10-15 inimest, mtü on 2 aasta vanune , mille  piirkonnas 70 inimest. Juhatuse liikmed:

Eva Vodi saab hästi hakkama noorte tegevuse toetamisega, tema põhitöö ongi Kaitseliidu noorte väljaõpe. 

Merle Kons,  Viljandi Kultuurhariduskooli magister, juhendab küla kitarriansamblit  ja  juhib  Vastseliina lauluansamblit.

Äsja ehitasid külaelanikud   kohalikest materjalidest laululava, korrastasid külamaja saali, lõid siia käsitöö võimalused, korrastati kiige. Löövad kaasa täiskasvanud ja noored. Meie vastuvõtjate kõnest õhkub hasarti ja  veendumust oma küla  ja kogukonna jõust. Seome sõprussidemeid.

Vallas on külavanemate ühendus, mis töötab koostöös volikogu külaelu komisjoniga  .

Komisjoni ja külavanemate Ühendust juhib  pika  sotsiaaltöö kogemusega  Aado Kuhlap.

Külavanemate ümarlaual on alati kaasas vallavanem ja volikogu esimees. Asjad räägitakse koos sirgeks.

Kogukondade kooshoid  ja hoole  on siinsetes külades   heades kätes. Tegeldakse koha  ja selle inimese arenguga, milles seisnebki Kodukandi liikumise mõte.  Vastseliina külade ühendus on   omandanud Võrumaa parima  mtü nime.

Üritame Ado Kuhlapiga rääkida ka Leaderist ja KOP- programmist. Mis toob tulevik? 

Ado loodab: tulevikukavad  võtavad rohkem arvesse terviklikku arengut, suurendavad kohtadele pühendatud vahendeid. See mõte on meil ühine.

 Oleme palju näinud ja vestelnud. Täname sisuka vastuvõtu ja maitsva külakosti eest lõunalauas. 

Kutsume võõrustajad külla Hiiumaale järgneval suvel.

Tõnu Otsason

Palade teabetuba

tonu@teletoad.ee

Foto 1: Hiiumaa 2012 aasta parimad külad Kassari ja Kõpu
Foto 2: Vastseliina laadal: lahked võõrustajad  pakuvad laadajooki ja  muud head-paremat

Ühtetulemine Paide Kulruurikeskusse

Virve Maivel hindab õunasaagi heaks

Näitusel

Kaie Toobali tähelepanust ja  tundesoojusest ei jää ilma meiegi

Romeo Mukk Kuhjavere külavanem räägib oma kogemusi

Hiidlaste rivi saalis. Peol on hoogu ja särtsu 

Hes töö väärib kiitust. Ester Tammis, Hiiumaa külade juht saab  aukrja

Viktor ja Kersti tantsupõrandal

Head naabrid Läänemaalt- Vasakul Ene Sarapuu- Vormsist

Külavanemate juturingist selguvad rollid ja koostöövõimalused

Meie partnerid

Aado Kuhlap. Loosi külamajas- Viive Tomson  on siin katnud meile laua.Aitähh!

Iidsed laadakaubad- savipotid ja Hansapudelid

 Voki külakeskuses. . Vasakult  Merle Kons ja  Eva Vodi

Meie partnerid

 Muistse pühapaiga leiud
Septembrikuu esimene pool möödus Hiiumaa muistse mälestusmärgi Põlise leppe kivide juures.
Koristasime väljaku ja selle ümbruse. Praegu kaitse all olev pind, ca 2000 ruutmeetrit,  puhastati. Heina ja mätaste seest tulid välja ka väljaku äärsed seni rohtumattunud kiviringid. Pilt muutus selgemaks.  Tegime  omapoolsed mõõtmised. Saime kivikuhja, s.o püramiidi  ümbermõõduks 55 m, (ametlikes paberites eksitav 7 m). Läbimõõduks 17 m, kõrguseks ca 3 m.
Ent seda keskset välja ümbitseb veel 1,2 ha suurune  jalakatega piiratud ruum. Jalakate all kivisõõrid, oletatavasti kalmed.
Kahjuks ei olnud meil käepärast arheoloogide jooniseid, mis  määravad siinsete kalmete  vanuse 1 aastatuhandesse enne meie ajaarvamist  ja tunnistavad need  niiviis 3000 aasta vanuseks.Niisiis on see koht   väga ammune pühapaik.  
Eestimaal on elatud 10 000 aastat, s.o. 400 inimpõlve. Seega  võivad siin olla puhkamas meie esivanemaid 3000 aasta tagusest ajast- üle saja inimpõlve tagasi.
 Kuidas nad elasid?  Millal püstitati see püramiid 2-3 tonni kaaluvaist kivimürakatest?
Islandi saaga kõneleb Rootsi kuninga Ingvari matmisest  kohas, mille nimi Adalsysla ja teatab  haud  on  kivide juures.
 Läti Hindrek nimetab Saaremaad Osiliaks, mis tulenevat mõnede uurijate arvates islandi sõnast Ey-syssel- mis tähendavat saarte sõela (ringkonda) Sellesse saarte ringkonda kuulunud tol ajal ka Hiiumaa. Kes teab kuis see Islandi saagas kirja pandud Rootsi kuninga Ingvari lugu  just nende kividega seondub ja kas üldse võiks olla Suure rootslase puhkepaik siin? Selletagi on  kivikuhilal ainukordsust küllalt. - Eesti muinasehitiste haruldus!

Pühapaika tulid taasavastama  asjahuvilised küladest. Tuldi  kivide juurde et saada siit jõudu ja värskendust vaimule. Külaselts "Sakas" hakatas   kultuurisündmuse.
Kohale oli palutud Tallinna Ülikoolist  Marju Kõivupuu,  kõnelema pühapaikade tähendusest ja  nende  austamisest.  
  Avo Tammel sündis  torupillilugu, mille loomispunktiks pühapaik ise:  kaasa sai laulda ka tema  eesti keelele pühendatud laulule.   Raivo Avango jatkas hiiumurdelise  Hiiu sõjalauluga. Elvi Tabor Suuremõisa külast  kõneles murdelugusid ja kohamälestusi, ikka temale loomulikus  Hiiu murdes ja huumoriga. Nüüd jäi   üle viimane käik kivide juurde, nende austamine ja lahkumise eeli kinnitada veel  pühapaiga ette seatud  tutvustav stend.   Stend  koostati    Palade Teabetoas   ( kujundaja Enn Johannes).       .
Siinkohal tänu  veelkord kõigile esinejaile.  Koht sai koduseks  Me  jääme siin käima.  
Oleme tänulikud Klaire Leigrile Suuremõisa noortekeskusest, kes oli abiks nõu ja jõuga ja kostitas meid sooja joogiga.

Lõpe pargi muutuv nägu

 http://www.facebook.com/media/set/?set=a.396478383732771.86639.144491252264820&type=1

Nüüd on siis Palade Teabetoa ja sõbraliku Sakase külaarenguseltsi pikaajalised toimetused vilja kandnud. 23. juulil avati   Lõpe park uuendatud kujul  Ehkki tööd jatkuvad pargi sisustamisel ,
on vaadeldavaid objekte  nüüdki mitu:
hiiu  kirjaniku Elmar Vrageri mälestusväljak, Hiiu keelesammas,  külaseppadele pühendatud installatsioon, Soome väljak, jm. Kuna park asub ajaloolisel   Kalive väljal, näidatakse  hiidlaste muistset sõjaaegset pelgupaika nn. Sõjaauku ja Kärdla kraatri ringvalli palistavaid puuderühmi ning  kraatri evolutsiooni  tunnistajaid- korallide ja mereloomade kivistisi, ka meteoriidi kokkupõrke kivimit.
Universumi sündmuste teemat  kätkeb ja esitab  kirjandusest tuntud Väikene Prints. Koos Hiiumaa tähtinimeste lausungitega leiame Väikese Printsi rajalt ka tähesaadiku - Väikese Printsi enese tõdemusi.
Looduse ja kirjanduse sõber  ja  kodupaiga hoidja leiab siit  mõtteruumi ja vaatevälju.
 Vabamat  pargiosas ulatuvad vaatevälja  hoolsad  muruniitjad -lambad
Pargi külastamine on vaba. Kultuurisündmuste läbiviimiseks pargis annab kooskõlastuse Külaselts "Sakas", tel.: 37256459965 . Et siinse looduse ja inimeste lugudest enam aimu saada, on samalt numbrilt võimalik tellida giidi.  Külastustuur  giidiga kestab 1,5 tundi. Hakkajamad ja uudishimulikumad võivad vanas kolhoosikontoris  vaadelda ja kuulata kolhoosisündmusi  ja siinsete talude ja külade lugusid ja pilte.. Külaselts on  selleks  sobitanud   vanasse kontorisse kirjanik Elmar Vrageri mälestustoa.
Lõpe külla  saab  hõlpsalt ligi.  Heltermaa-Kärdla maanteel, 8 km enne Kärdlat  näete Palade bussipeatust. Siit vasakule (Heltermaa poolt vaadates) pöördub asfalttee Tubalale.  Asfalttee teeb surnuaiast möödudes pöörde paremale ja jõuab noore männiku  vahelt u. 1 km järel  mäepealse kollase rehielamuni  (vasakul).
Siit üle tee avaneb vaade pargi sissepääsule. Teretulemasst Lõpe parki! Vt rohkem infot veebiaadressil:http://www.facebook.com/notes/hiiuelu/v%C3%A4ike-prints-paoauk-suur-pauk-ja-keelepuu/472548679424232 Siit avaneb vaade pargile otse üle tee. Pargi suurus ca 7 ha.

Lõpe pargi vaateid aadressil :

 http://www.facebook.com/media/set/?set=a.396478383732771.86639.144491252264820&type=1
Palade Teabetuba korraldab tutvustamist pargiga ja ümbruse vaatamisväärsustega. Võimalik korraldada majutust ja  toitlustamist
Teabetoas saadaval atesteeritud Hiiumaa giid.  Tutvustame Pühalepa kihelkonna külade  legende, lugusid    vembumehi ja lugude vestjaid.

Tel.: 3724694525
372 56459965
Tõnu Otsason

26 juuni 2012

Vrageri mälestustele tuli lisa.

Hiiu keele huvilised Hiiu kihelkondadest panid Jaanipäeval 2012 ülesse hiiu keele puu. Sellel on nüüd  tahvlid   inimeste nimedega, kes on hiiu murdekeele rakendamiseks ja säilitamiseks head teinud: 

Aleksander von Sengbusch ja Elmar Vrager Pühalepast, Theodor Pruul ja Jegard Kõmmus Emmastest, Elli Küttim ja Pent Puulaane Reigist, Evald Teras ja Arnold Kiil Kärdlast. Kavas on   edaspidi esile tuua ja puule kinnitada veelgi tahvleid tublide tegijate nimedega.

Puu avamisel viibisid Kärdla linnapea ja külaseltside esindajaid Käinast, Kaigutsist ja Pühalepast

Koosviibimise keelepuu ümber ja avatud jututoa hiiu keele pärandist korraldas külaarenguselts "Sakas" Lõpe küla pargis ja külaväljakul.

Kuulati seltside ettekandeid hiiu keeletarkadest. Tõnu Otsason teatas, et hiljutisel Rootsi reisil kohtas Elmar Vrageri järglasi- Peeter Vragerit ja tema õde Hannat , kes andsid edasi tervitusi ja häid soove Hiiumaa kogukonnale ja ühtlasi ka Elmar Vrageri raamatu "Hiiumaa ja hiidlased" ja rohkeid andmeid ja mälestusi Elmar Vrageri elust ja tegevusest. Need asuvad nüüd Vrageri mälestustoas Lõpel ja on peatselt kättesaadavad kõigile huvilistele.

Hiiu keele puud ja selle ümbrust saad nähje aadressil :http://www.facebook.com/media/set/?set=a.396478383732771.86639.144491252264820&type=3

Sain süüa esimesed kaks maasikat oma peenralt

Mullatud kolm vagu kartuleid. Jaani omad on suuremad.

Üle-eestiline talgupäev
7. mai 2011
Talgute nimi:Lõpe küla pargi korrastustööd
Toimumiskoht: Lõpe küla sõjaaugu ümber
Talgutöö: risu koristus, kokkukandmine, -vedu, viitade asetamine ja kujundamine,
Kaasa võtta: kirves, käsisaag või mootorsaag, kindad, kel võimalik tulla veokonksuga autoga.
Talgujuht, kontaktid: Tõnu Otsason: Tel.: 4694525, 56459965; e-post: tonu@teletoad.ee
Töö kella 10-16-ni.
Lõunaks kl 13.00 talgusupp.

Talgutele saab end kirja panna www.teemeara.ee, Swedbanki
kontorites ja pangabussis ning telefonil 5356 4722 begin_of_the_skype_highlighting 5356 4722 end_of_the_skype_highlighting.
Teeme Ära talgupäeva korraldavad: Eesti Külaliikumine Kodukant,
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära
Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus,
Vabaühenduste Liit EMSL

Kevade ootel 2011

Kevadesse

Eha Lättemäega

Märts meil murrab talveamba,

päiv aub väl´la pajulamba.

Aprill künnäb põllu üles,

päiv ei maga, üü om ülen...

Main on äitsmes äitsme kõrvan,

kask saab örna iirekõrva.

Kevad hiiu talus

Lipsuline

Arno Kiili lugu

Oh sina igavene aeg. Üks õhtu läks meie uks lahti ja üks madruse moodi poiss astus tuppa.ja läks kohe kambri kruupingi peale Kristiine kõrvale. Oli hämar aeg, võtsi tule üles, et lähemalt vaadata, mis nägu poiss on. Aga poiss tuli tähtsalt mulle vastu ja puhus sutsti tule ää ning läks tagasi kambri. Natuse aja pärast ma kuule, käib igavene suur plurts.

Tule taevas appi- kukkus see kass nüüd õlle toobri?

Jooksen rutupärast vaatama- pole ühti.

See oli nende musu plurts.

Soovid Jaako Rugojevilt:

Oleks hää kui iga aasta

me inimesedki puhastaksime oma hinged

värskete tuultega

ja laseksime pesta säält

kõik kõlbmatu,

rikutu ja odava,

et meil kevadel oleks õigus

katta end

suve kaunite rõivastega..

Kõik terve, kõik millel on õigus

eluks,

ainult karastub ja õilistub

ilmatuulte pesus.

Naljakas hiidlane naistepäevaks:

Pealtkuulamisi

- Ema, mis juhtub liiga vana autoga mis on roostes ja ei tööta?
- Keegi müüb selle su isale

Nimetage 90-ndate aastate ekspertide avastus, mis suudab teha kümne mehe töö?
Üks naine

Kuidas nimetatakse intelligentset meest Hiiumaal
Turist

" Kolm tarka meest..."
... Tõsiselt mõtled või...

- Kuidas kutsuda poole aruga meest?
- Andekas

- Miks meestele meeldib abielluda neitsidega?
- Mehed ei kannata kriitikat

- Mis vahet on mehel ja jogurdil
- Jogurdis on kultuuri

- Kuidas nimetaksid meest, käed raudades selja taga
- Usaldusväärne


Naine: kallim, kus sa sooviksid sel aastal puhata?
Abikaasa: Seal, kus ma pole iial veel olnud
Naine: Hästi, kas see võiks olla siis köök?

- Kas tead mida see tähendab: tulla koju, mehe juurde, kes pühendab sulle aega, armastust ja hellust?
- Ei, ka mina ei tea seda...


- Mu abielu on lastetu. - välja arvatud mu mees.

Vaade Pühalepa siseellu

Vaade Pühalepa siseellu

“Mis on see hiidlase siseelu?- silk ja kartul... Pühade aegu lisaks vähe siiakala.”

Nii lausuti, kui meri veel oli kalarikas.

Karja- ja põllusaadustega võiks vald end praegu äragi toita. Ja palju põllumaad seisab veel ootel. Puudus on harijatest

Pühalepa valla külade suurettevõtted tulid reformidest läbi pihustatutena mikroüksusteks, mis ei kestnud kaua. Mõned üksikud neist kolhoosi- või sovhoosijärgseist jäid ellu. Nüüd on tegutsemas uusi algatusi.

Sirgunud on küttepuude tootmise OÜ “Halupuu”Lõpe külas, samuti ka turismitalusid ja tootmistalusid mujalgi vallas. Talunik Viljam Heinmaa varustab Hiiumaa köögivilja ja kartuliga.

Tema Mereliiva talu annetas tänavu kartuliabi ka 27-le lastega suurperele.

Tõnise talu pererahvas Undama külas, Mariann ja Arne Koklad koos oma taluelusse kiindunud noorperega asusid rajama 300 pealilise karja jaoks uut veiselauta, millest pool on valminud ja töös. Nad majandavad lihaveiseid. Nooremad perevõsud käivad end täiendamas põllumajanduskoolides. Noorperest Anni Kokla on vanematele toeks loomapidamisel kodufarmis. Annil on tavatult hea loomatunnetus ja suhtlusoskus. Loomad tulevad ta juurde juba autovile peale. Peres on lastel hobused, kellega tuuakse ratsavõistlustelt ja tõuhobuste hindamiselt auhindu.

Toomas Remmelkoor peab Harju talu. Siin kasvatakse lihaveiseid, mis Hiiumaa oludes näib olevat ratsionaalseimaks tegevusalaks.

Endise Ala suurfarmi hooned omandavad uut nägu Sulev Matto ja tema kaaslaste ettevõttel. Praegu on farmis 70 lüpsilehma, kuid nende arv kasvab järgmisel aastal 150-ni. Farm toodab ise vajaminevad söödad, siin töötab uus kaasaegne lüpsiplats ja lehmad on vabalt sulgudes.

Loja külas majandab Lembit Känd mesindustalu.. Külades kasvab väikeloomade ja lammaste arvukus.

Valla metsades paljuneb Euroopa naarits temale loodud hoiualadel.

Valla kultuuri ja haridust hoiavad ülal põhikoolid Paladel ja Suuremõisas. Kohalikku kutseõppijaid valmistab ette Hiiumaa Ametikool Suuremõisa lossis. Siit tuleb täiendust mitmetel vajalikel erialadel. Raivo Tõnissaar töötab informaatika alal maakonna keskuses, Algõppe sai ta Suuremõisast, praegu õpib edasi Infotehnoloogiat magistriõppes Tallinnas Infotehnoloogia Kolledžis. Temast on saanud maakonnale väga vajalik inimene.

Restaureerimise ja maastikukujunduse erialadel on Suuremõisas saadud teadmised hinnatavad ja kutseomandajal teed lahti. Mõisakultuuri asemel on ametikool kujundamas rahvakultuuri, siin sünnivad näitused, kontserdid ja turismielamused. Lossil on kaunis arhitektuur ja rikas ajalugu. Loss muutub aasta-aastalt paremaks ja sisukamaks. Käsil on uued ehitused käsitöö ja kutsetegevuse süvendamiseks.

Pühalepa külades liigub mitmeid häid ettevõtluse ideid turismi, majanduse ja rannaelu edendamiseks. Vald on ettevõtluse arengus aktiivne ja kaasatöötav.

Eriti hoogus on olnud puhkeala teke Palukülas. Siinsed puhke- jalutus- ja suusa- ning turismirajad saavad uuel aastal lõpliku vormistuse kaartide ja teetähistega. Kasutusel on puhke- ja suusarajad juba nüüd.

Jõulude aegu paistab välja Pühalepa valla tundlikkus sotsiaalsel alal.

Sotsiaalala pere on valla teotsemise sfääris toimekaim, nagu see valla eesmärkides ka kirjas on .

SotsiaalnõunikuUrme Soonvaldi ümber on koondunud töökas seltskond.


Hellamaal tegutseb aktiivselt perekeskus. Perekeskuse juhataja on Ene Leiger, perenaine Maimu Nõmm. Ringide töö korraldaja ja tegevusjuht Pille Sõlg.


Perekeskuses on abiks teenindamisel Siret Metsküla ja Mai Valk.

Siin toimivad lasteringid, laulu- ja tantsu- ning segakavadega esinev eakate ansambel “Pühalepa lustilised”. Lustilised külastasid jõulude eel Putkastes asuvat Samaaria sotsiaalkeskust, kus on majutatud ka Pühalepa valla inimesi. Vallal on otse päevakeskuse kõrval veel ka omad sotsiaaleluruumid: viis tuba Praegu on siia majutatud ja saavad vallalt mõõduka tasu eest korteri, kommunaalteenused ja avahooldusteenused 5 eakat pensionäri. Neil on võimalik saada transporti tarbereisideks. Veel tuuakse kohale ka toit koolisööklast.

Jõulusündmuste kava on perekeskuses ja selle ümber kirev. Toimus töötute jõulueelne kogunemine ühislaua taga istudes. Töötud said kinnituse et neid pannakse tähele ja ollakse jatkuvalt toeks.

30 töötu ümber käib praegu perekeskuses tugiõppel. Üldse on valla töötutepere 70 ümber.

Perekeskuse 2 koduhooldustöötaja hoolel on veel kümmekond avahoolduse vajajat. Need kes on kogenud kokkupuuteid Marianne Lõppe ja Marika Kogermanni avahooldeteenustega, saavad kõnelda hooldetöötajate tähelepanust ja hoolivusest aiva head.

Pühalepa kiriku, Palade ja Hilleste ja Kärdla kabelite kogudused on aktiivsed oma kogukondade liikmete hingehooldega. See ulatub ka teiste valla elanikeni. Avatud on kabelite ja kiriku uksed ja sündmused.

Pühalepa külades tegutsevad külaseltsid tänavad samuti jõulupühadel oma liikmeid ja toetajaid. Tänu neile on külade vabatahtlik tegevus areneud ja areneb veelgi. Jõulu eeli moodustati uus külaselts Tubala külas. Nüüd on neid vallas tosinkond. Seltside jõulusõnum on: oleme ise oma elu loojad, valmis koostööks kogukonna ja vallaga. Soovime vallalt ühesugust suhtumist igasse külaseltsi ja algatusse

24 detsembril esitavad Pühalepa kirikus jõuluteenistusel laulukavasid Pühalepa kirikukoor Anna ja Suuremõisa Põhikooli laste lauluansambel. Koorijuhid Helle Nittim ja Külli Kreegi.

Jõulueelselt andis kirikukoor mitmeid heategevuslikke tasuta kontserte, kus kontserti külastanud said võimaluse teha Kärdla Haiglale tomograafi muretsemise tarbeks rahalisi annetusi.

Jõulupäevadel jagub hoolivust ja osalemist valla kõigisse kogukondadesse.

Ja lõpuks tuleb uuesti meelde luuletaja Eha Lättemäe:

Tema sõnad:

Targal neitsil on õli lambis

kui väljas tuiskab

ja Võimalus koputab uksele.