Muistse pühapaiga leiud
Septembrikuu esimene pool möödus Hiiumaa muistse mälestusmärgi Põlise leppe kivide juures.
Koristasime väljaku ja selle ümbruse. Praegu kaitse all olev pind, ca 2000 ruutmeetrit,  puhastati. Heina ja mätaste seest tulid välja ka väljaku äärsed seni rohtumattunud kiviringid. Pilt muutus selgemaks.  Tegime  omapoolsed mõõtmised. Saime kivikuhja, s.o püramiidi  ümbermõõduks 55 m, (ametlikes paberites eksitav 7 m). Läbimõõduks 17 m, kõrguseks ca 3 m.
Ent seda keskset välja ümbitseb veel 1,2 ha suurune  jalakatega piiratud ruum. Jalakate all kivisõõrid, oletatavasti kalmed.
Kahjuks ei olnud meil käepärast arheoloogide jooniseid, mis  määravad siinsete kalmete  vanuse 1 aastatuhandesse enne meie ajaarvamist  ja tunnistavad need  niiviis 3000 aasta vanuseks.Niisiis on see koht   väga ammune pühapaik.  
Eestimaal on elatud 10 000 aastat, s.o. 400 inimpõlve. Seega  võivad siin olla puhkamas meie esivanemaid 3000 aasta tagusest ajast- üle saja inimpõlve tagasi.
 Kuidas nad elasid?  Millal püstitati see püramiid 2-3 tonni kaaluvaist kivimürakatest?
Islandi saaga kõneleb Rootsi kuninga Ingvari matmisest  kohas, mille nimi Adalsysla ja teatab  haud  on  kivide juures.
 Läti Hindrek nimetab Saaremaad Osiliaks, mis tulenevat mõnede uurijate arvates islandi sõnast Ey-syssel- mis tähendavat saarte sõela (ringkonda) Sellesse saarte ringkonda kuulunud tol ajal ka Hiiumaa. Kes teab kuis see Islandi saagas kirja pandud Rootsi kuninga Ingvari lugu  just nende kividega seondub ja kas üldse võiks olla Suure rootslase puhkepaik siin? Selletagi on  kivikuhilal ainukordsust küllalt. - Eesti muinasehitiste haruldus!

Pühapaika tulid taasavastama  asjahuvilised küladest. Tuldi  kivide juurde et saada siit jõudu ja värskendust vaimule. Külaselts "Sakas" hakatas   kultuurisündmuse.
Kohale oli palutud Tallinna Ülikoolist  Marju Kõivupuu,  kõnelema pühapaikade tähendusest ja  nende  austamisest.  
  Avo Tammel sündis  torupillilugu, mille loomispunktiks pühapaik ise:  kaasa sai laulda ka tema  eesti keelele pühendatud laulule.   Raivo Avango jatkas hiiumurdelise  Hiiu sõjalauluga. Elvi Tabor Suuremõisa külast  kõneles murdelugusid ja kohamälestusi, ikka temale loomulikus  Hiiu murdes ja huumoriga. Nüüd jäi   üle viimane käik kivide juurde, nende austamine ja lahkumise eeli kinnitada veel  pühapaiga ette seatud  tutvustav stend.   Stend  koostati    Palade Teabetoas   ( kujundaja Enn Johannes).       .
Siinkohal tänu  veelkord kõigile esinejaile.  Koht sai koduseks  Me  jääme siin käima.  
Oleme tänulikud Klaire Leigrile Suuremõisa noortekeskusest, kes oli abiks nõu ja jõuga ja kostitas meid sooja joogiga.

Lõpe pargi muutuv nägu

 http://www.facebook.com/media/set/?set=a.396478383732771.86639.144491252264820&type=1

Nüüd on siis Palade Teabetoa ja sõbraliku Sakase külaarenguseltsi pikaajalised toimetused vilja kandnud. 23. juulil avati   Lõpe park uuendatud kujul  Ehkki tööd jatkuvad pargi sisustamisel ,
on vaadeldavaid objekte  nüüdki mitu:
hiiu  kirjaniku Elmar Vrageri mälestusväljak, Hiiu keelesammas,  külaseppadele pühendatud installatsioon, Soome väljak, jm. Kuna park asub ajaloolisel   Kalive väljal, näidatakse  hiidlaste muistset sõjaaegset pelgupaika nn. Sõjaauku ja Kärdla kraatri ringvalli palistavaid puuderühmi ning  kraatri evolutsiooni  tunnistajaid- korallide ja mereloomade kivistisi, ka meteoriidi kokkupõrke kivimit.
Universumi sündmuste teemat  kätkeb ja esitab  kirjandusest tuntud Väikene Prints. Koos Hiiumaa tähtinimeste lausungitega leiame Väikese Printsi rajalt ka tähesaadiku - Väikese Printsi enese tõdemusi.
Looduse ja kirjanduse sõber  ja  kodupaiga hoidja leiab siit  mõtteruumi ja vaatevälju.
 Vabamat  pargiosas ulatuvad vaatevälja  hoolsad  muruniitjad -lambad
Pargi külastamine on vaba. Kultuurisündmuste läbiviimiseks pargis annab kooskõlastuse Külaselts "Sakas", tel.: 37256459965 . Et siinse looduse ja inimeste lugudest enam aimu saada, on samalt numbrilt võimalik tellida giidi.  Külastustuur  giidiga kestab 1,5 tundi. Hakkajamad ja uudishimulikumad võivad vanas kolhoosikontoris  vaadelda ja kuulata kolhoosisündmusi  ja siinsete talude ja külade lugusid ja pilte.. Külaselts on  selleks  sobitanud   vanasse kontorisse kirjanik Elmar Vrageri mälestustoa.
Lõpe külla  saab  hõlpsalt ligi.  Heltermaa-Kärdla maanteel, 8 km enne Kärdlat  näete Palade bussipeatust. Siit vasakule (Heltermaa poolt vaadates) pöördub asfalttee Tubalale.  Asfalttee teeb surnuaiast möödudes pöörde paremale ja jõuab noore männiku  vahelt u. 1 km järel  mäepealse kollase rehielamuni  (vasakul).
Siit üle tee avaneb vaade pargi sissepääsule. Teretulemasst Lõpe parki! Vt rohkem infot veebiaadressil:http://www.facebook.com/notes/hiiuelu/v%C3%A4ike-prints-paoauk-suur-pauk-ja-keelepuu/472548679424232 Siit avaneb vaade pargile otse üle tee. Pargi suurus ca 7 ha.

Lõpe pargi vaateid aadressil :

 http://www.facebook.com/media/set/?set=a.396478383732771.86639.144491252264820&type=1
Palade Teabetuba korraldab tutvustamist pargiga ja ümbruse vaatamisväärsustega. Võimalik korraldada majutust ja  toitlustamist
Teabetoas saadaval atesteeritud Hiiumaa giid.  Tutvustame Pühalepa kihelkonna külade  legende, lugusid    vembumehi ja lugude vestjaid.

Tel.: 3724694525
372 56459965
Tõnu Otsason

26 juuni 2012

Vrageri mälestustele tuli lisa.

Hiiu keele huvilised Hiiu kihelkondadest panid Jaanipäeval 2012 ülesse hiiu keele puu. Sellel on nüüd  tahvlid   inimeste nimedega, kes on hiiu murdekeele rakendamiseks ja säilitamiseks head teinud: 

Aleksander von Sengbusch ja Elmar Vrager Pühalepast, Theodor Pruul ja Jegard Kõmmus Emmastest, Elli Küttim ja Pent Puulaane Reigist, Evald Teras ja Arnold Kiil Kärdlast. Kavas on   edaspidi esile tuua ja puule kinnitada veelgi tahvleid tublide tegijate nimedega.

Puu avamisel viibisid Kärdla linnapea ja külaseltside esindajaid Käinast, Kaigutsist ja Pühalepast

Koosviibimise keelepuu ümber ja avatud jututoa hiiu keele pärandist korraldas külaarenguselts "Sakas" Lõpe küla pargis ja külaväljakul.

Kuulati seltside ettekandeid hiiu keeletarkadest. Tõnu Otsason teatas, et hiljutisel Rootsi reisil kohtas Elmar Vrageri järglasi- Peeter Vragerit ja tema õde Hannat , kes andsid edasi tervitusi ja häid soove Hiiumaa kogukonnale ja ühtlasi ka Elmar Vrageri raamatu "Hiiumaa ja hiidlased" ja rohkeid andmeid ja mälestusi Elmar Vrageri elust ja tegevusest. Need asuvad nüüd Vrageri mälestustoas Lõpel ja on peatselt kättesaadavad kõigile huvilistele.

Hiiu keele puud ja selle ümbrust saad nähje aadressil :http://www.facebook.com/media/set/?set=a.396478383732771.86639.144491252264820&type=3

Sain süüa esimesed kaks maasikat oma peenralt

Mullatud kolm vagu kartuleid. Jaani omad on suuremad.

Üle-eestiline talgupäev
7. mai 2011
Talgute nimi:Lõpe küla pargi korrastustööd
Toimumiskoht: Lõpe küla sõjaaugu ümber
Talgutöö: risu koristus, kokkukandmine, -vedu, viitade asetamine ja kujundamine,
Kaasa võtta: kirves, käsisaag või mootorsaag, kindad, kel võimalik tulla veokonksuga autoga.
Talgujuht, kontaktid: Tõnu Otsason: Tel.: 4694525, 56459965; e-post: tonu@teletoad.ee
Töö kella 10-16-ni.
Lõunaks kl 13.00 talgusupp.

Talgutele saab end kirja panna www.teemeara.ee, Swedbanki
kontorites ja pangabussis ning telefonil 5356 4722 begin_of_the_skype_highlighting 5356 4722 end_of_the_skype_highlighting.
Teeme Ära talgupäeva korraldavad: Eesti Külaliikumine Kodukant,
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära
Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus,
Vabaühenduste Liit EMSL

Kevade ootel 2011

Kevadesse

Eha Lättemäega

Märts meil murrab talveamba,

päiv aub väl´la pajulamba.

Aprill künnäb põllu üles,

päiv ei maga, üü om ülen...

Main on äitsmes äitsme kõrvan,

kask saab örna iirekõrva.

Kevad hiiu talus

Lipsuline

Arno Kiili lugu

Oh sina igavene aeg. Üks õhtu läks meie uks lahti ja üks madruse moodi poiss astus tuppa.ja läks kohe kambri kruupingi peale Kristiine kõrvale. Oli hämar aeg, võtsi tule üles, et lähemalt vaadata, mis nägu poiss on. Aga poiss tuli tähtsalt mulle vastu ja puhus sutsti tule ää ning läks tagasi kambri. Natuse aja pärast ma kuule, käib igavene suur plurts.

Tule taevas appi- kukkus see kass nüüd õlle toobri?

Jooksen rutupärast vaatama- pole ühti.

See oli nende musu plurts.

Soovid Jaako Rugojevilt:

Oleks hää kui iga aasta

me inimesedki puhastaksime oma hinged

värskete tuultega

ja laseksime pesta säält

kõik kõlbmatu,

rikutu ja odava,

et meil kevadel oleks õigus

katta end

suve kaunite rõivastega..

Kõik terve, kõik millel on õigus

eluks,

ainult karastub ja õilistub

ilmatuulte pesus.

Naljakas hiidlane naistepäevaks:

Pealtkuulamisi

- Ema, mis juhtub liiga vana autoga mis on roostes ja ei tööta?
- Keegi müüb selle su isale

Nimetage 90-ndate aastate ekspertide avastus, mis suudab teha kümne mehe töö?
Üks naine

Kuidas nimetatakse intelligentset meest Hiiumaal
Turist

" Kolm tarka meest..."
... Tõsiselt mõtled või...

- Kuidas kutsuda poole aruga meest?
- Andekas

- Miks meestele meeldib abielluda neitsidega?
- Mehed ei kannata kriitikat

- Mis vahet on mehel ja jogurdil
- Jogurdis on kultuuri

- Kuidas nimetaksid meest, käed raudades selja taga
- Usaldusväärne


Naine: kallim, kus sa sooviksid sel aastal puhata?
Abikaasa: Seal, kus ma pole iial veel olnud
Naine: Hästi, kas see võiks olla siis köök?

- Kas tead mida see tähendab: tulla koju, mehe juurde, kes pühendab sulle aega, armastust ja hellust?
- Ei, ka mina ei tea seda...


- Mu abielu on lastetu. - välja arvatud mu mees.