Pühalepa vald
Palade Teabetuba
Soovitatavate vaatamisväärsuste nimistu:
Küla
|
Nimetus
|
Sisu
| |
1.Ala
|
Külatänav
|
Ajalooline, looduslik, asumit organiseeriv (ridaküla )
| |
Vanad talumajad: Aadu rehemajad, Jürna rehemajad
|
Rehielamud
| ||
Jürna talu saun ja lahtine kaev
|
Kolhoosiajal saunas´õlleköök. Seotud õllemeistri Põder Leo tegevusega
| ||
Põllu koha veskiase
|
Seotud veskimeistri Ala Priidu tegevusega Ala, Partsi ja Kärdla veskites
| ||
Vana Priida kuivati
|
Esimene Sakla kolhoosi ehitus. Vana Priida rehekojas oli esimene “Rahu eest” kolhoosi masinate remonditöökoda ( as. 1957)
| ||
Jürna sõjaauk
|
Muistne pelgupaik Jürna talu põllul
| ||
Andruse koht (praegu lasteaed) Rehielamu ehitatud 1850.a., lasteaiaks 1962.a-st
|
Rehielamu kaasaja vajadusteks sobitatud
| ||
2.Aruküla
|
“Aruküla luud”
|
Aruküla ja Vahtrepa vahelise ala nimetus, lage maa nagu luuaga pühitud
| |
Aruküla loopealne
|
Heltermaa maaantee ja Sarve tee vahelisel alal.
26,3 ha
| ||
3.Hagaste
|
Marie Underi isakodu Rätsepa kohal.
|
Mälestustahvel Marie Underile püstitatud 2003
| |
Hagaste kabel (ehitatud 1920)
|
Kaunis puuehitus
| ||
Randvere mõisa asukoht, tiik ja alusmüüre
|
Rootsi üliku, Hans Wahctmeisteri tegevusega seotud
| ||
Ühismeele kivi
(püstitati 2004)
|
Randvere vakuse külade kirjaliku esmamainimise tähis 1564
| ||
Mardi talu sauetuba
|
Mardi peremees Peet Lunter tegi siin sauepotte ja telliseid (1988 oli veel alles)
| ||
Hagaste Jaagu talu hooned
|
Vana talukompleks. Seotud vallavanem Gustav Vaariku nimega (küüditatud, surnud Siberis)
| ||
Hagaste … koht
|
Seotud Oskar Silde nimega. Esimene Kärdla Gümnaasiumi direktor, hilisem teadlane
| ||
4.Harju küla
|
Pleesi talukoht
Hindre Peetri talu (Kändude pere kodu 10. põlve, elab siin nende järglane Leida, s.1925)
|
Elas ja sündis kirjanik ja haridustegelane Julius Oengo ja tema isa, kapten Gustav Oengo
Rehielamud, aidad, vanad põllujaotused ja nende nimed
| |
5.Hausma küla
|
Röösna mets
|
Puhkeala vanade traditsioonidega
| |
Kadri auk
|
Veesilm puhkealal Röösna metsas
| ||
Vesioja Liisa koht (popsikoht)
|
Seotud kohalike legendidega
| ||
Posti Mari koht (popsikoht)
|
seotud kohalike legendidega
| ||
Leemendi koht (Vohude pere vana talu)
|
Aidas leivatööstus 1939/40
| ||
Vana Tooma talu (omanik Känd)
|
Vana maaliline rehielamu rannas
| ||
Kauberite suvila
|
Seotud luuletaja Helgi Kauberiga
| ||
Kõrmi koht
Hausma kivikülv
II Msõja rannakindlustused (dzotid)
Lautrikohad ja paadisadam
|
Seotud avaliku tegelase, kooliõpetaja ja Kärdla vabriku kirjutaja Peeter Kõrmi eluga. Oli Kärdla Kalevivabriku raamatukogu hoidja ja Hiiumaa Haridusseltsi asutaja(1909)
| ||
6.Hellamaa
|
Hellamaa koolimaja ase.
|
Kool töötas siin 1872.a.-1944.a. Koolmeistri laudas praegu perekeskus
| |
Hellamaa kaupluse hoone
Hellamaa tuulik
Hellamaa mäel asuvad rehielamud
Kiigeväljak ja kiigeplats
Hellamaa Raamatukogu
|
Ühistu kauplus a-st 1910. Hilisem omanik sõjaeelne vallavanem J. Remmelkoor (küüditatud)
Eh. 1848
Taluarhitektuuri hinnalised näidised
Algne rajatis 1972. Rekonstruktsioon Hellamaa-Tempa külaseltsi poolt 2008
Uues majas alates 1999
| ||
7.Heltermaa
|
Heltermaa sadam rajatud 1860 aastal Vahtrepa sadama asemele
| ||
Aulin Rimmi “Tuules”
|
Pronksskulptuur sadamas
| ||
1. A/l “Greneni” hilisem “Sõmeri” viimane puhkeplats.
Purjelaev Linda
|
Grenen oli ostetud Kalevivabriku poolt Taanist 1910. a.(ehitatud 1908.a.)245 br.reg.t ,pikkus 38 m, masina jõud 300 HP
1954. aastal Heltermaa sadamas “Greneni” viimane randumine murdunud sõukruviga vastu Sadama Nordipoolset silda, mis muutis vana Greneni , sellase “Sõmeri” vanarauaks ja peale seda kuulus laev mahakandmisele. (Viimase sõidu tegi kaptenina Robert Roo. Pandi seisma idapoolse kai äärde, siis lõigati siin tükkideks) J. Kõmmus Heltermaa sadamakapten 1949-57.
Matuseplats samuti sadamas
| ||
Heltermaa Algkooli hoone varemed
Heltermaa Hobupostijaam
Heltermaa kõrts
Vana sadama kaev
Vana sadamahoone aluskivid (ehitati 1941-49)
Leivalti bussijaam ja kodukoht
Heltermaa klubi (ehitatud 1951)
PeeterAnkuri (Mägi pere) tuulik
Dzotid rannakindlustusvööndis
I Maailmasõja kaevikud Helterma mäel
|
Seotud Johannes Palmi, haridustegelase ja tunnustatud bibliofiili nimega. Siin on töötanud August Tammeste koolijuhataja ja puukooli pidajana. Puukooli istandusi senini säilinud
Oluline koht Hiiumaa seiklusrikkas postiajaloos
Oluline peatuspaik mere ääres
Kivisälindusega sügav rannakaev
Vahtrepa tee otsal sadamas
Uue sadamahoone vastas
Kelder ja vundamendid kõrtsi vastas. Omanikku piinati ja ta surmati 1941.a. Oli Hiiumaa bussiliikluse algataja
Siin asus pärastsõja algkool
Vanuselt kolmas veski Hiiumaal) (1939. aasta kindlustusehitised
Suunduvad Soonlape suunas pika liinina, neid korrastati ja süvendati 1941. Aastal
| ||
Uus sadamahoone (ehitatud 1990-ndail aastail))
| |||
8.Hiiessaare
|
Silmakivi
|
Saare-Lääne piiskopi ja Ordu vaheline piiripunkt(1254) Võib olla muistne hiiekivi.
| |
Rootsiaegsed lubjaahjud Matse talu juures
|
(kaitsekohustus 1956.a.)
| ||
Vana kalmistuase
|
Matse talu juures. Jäi osaliselt lenujaama ehituse alla (avanesid mündileiud kuulduste järgi)
| ||
Rannaäärne vana tee Kärdlasse
| |||
Koppelderahu putka (prožektor).
|
Piirivalve tõrjeehitis
| ||
Mõisa asukoht
|
Vana Hiiessaare mõisa ase, maja varemed ja piimakelder selle all. Oli enne sõda nimetusega Hindre koht, kuulus Tõkke Aleksanderile
| ||
Hiiessaare garnisoniehitised (1939-40)
|
Polgukooli varemed. Ehitatud osaliselt ümber loomakasvatushooneteks kolhoosi ajal. Siin oli esimene torusselüpsiga laut Hiiumaal. Sõjaväe asumisega Hiiesaarde hävis enamik Hiiesaare küla talude hooneid.
| ||
Hiiessaare patarei alused
|
1939-40 aasta vene sõjaväe ehitised
| ||
Hiiesaare tulepaak
|
1910.a. ehitatud neljatahuline püramiidjas päevamärk. Betoontorn ehitati siia pärast II Msõda, 19 m kõrge betoontorn
| ||
Männiku talu (M.Varblase) puhkemajad
|
Väljasõit Hiiesaare tulepaagi alt sadamast Visso laiule
| ||
Niidi talu
|
Seotud August Välliku nimega, kes päästis 1945. aastal paadiga inimesi Rootsi ( ületas illegaalselt piiri)
| ||
9. Hilleste
|
Hilleste lubjatööstuse koht
Hilleste kabel
|
Paekarjäärid ja lubjaahjude vared
1985 taasavati pühapäevakool. 1992-93 käis koolis 73 last, 1997.a. 20 last.
| |
10.Kalgi
|
Moonakate majad
|
Mõisa moonakate elamud
| |
EV aegne asundusküla
|
Asundustalud
| ||
11.Kerema
|
Hundipüüauk (hundiauk)
|
Aino Kallase Hundimõrsja sündmustikus kirjeldatud huntide kogunemiskoht. Läheduses kivi, mille alla öösel hunti jooksnud naine pani päevaks peitu hundinaha. Asub Heltermaa maantee ääres Kerema tee otsa lähedauses
| |
Hooldatud puisniidud
|
Kaskori ja Niidiotsa talud
| ||
Kummistu surnuaed
|
Seotud kohalike kultuuritegelastega
| ||
Kasevälja koolimaja
|
Esimene avalik haridusasutis ( 1868.-1927). Hiljem tegutses siin kuni 1940. aastani Kasevälja Kultuuriselts(ÜENÜ osakond Kaseväljal)
Koolimaja tee alul mälestustahvel
| ||
Tilga koht
|
Seotud vallavanem Gustav Liidi, tema andekate järglaste nagu Helga Kariisi (Haapsalu kooride juht), Kaur Altoa jt.-ga
| ||
Printsi koht
|
Seotud andekate käsitööliste Hanikatidega, järglasi perekond Äkked jt.
| ||
Kaskori koht
|
Seotud kohaliku looduse kujundaja ja ajaloolase Vello Kaskoriga
| ||
Andruse-Jürna talu
|
Seotud kohaliku talu- ja külaliikumise eestvedaja Tiiu Alasega ja tema õemehe muusikategelase Ado Velmetiga
| ||
12.Kukka
|
Kukka kivi
|
Suuremaid rändrahne Eestis
| |
Kukka tuulik
|
Maaliline maastiku element Kukka lahe kaldal
| ||
Lautrikivid
|
Paadisadama ja võrgumajade koht Kukka lahe kaldarünkal
| ||
Kukka Laasi, Miku ja Peedu talud
|
Vanad hästi säilinud rehielamud
| ||
Vanade tuuleveskiasemete rivi
3-4 veskit olnud
|
Kukka tee alul Jaagu-Lahe(Singi Taavi) talu tee ääres
| ||
13.Kuri
|
Kiriku varemed ( ehitatud 1885)
|
Seotud Läänemaa praosti Konstantin Koklaga ja kohaliku preestri Joann Kaevuga
| |
Surnuaed
|
Vene-Õigeusu surnuaed, mitmeid kohalikke kultuuritegelasi maetud siia
| ||
Kuri koolimaja, praegune külaseltsi keskus
|
Kohaliku haridus ja kultuurielu keskus, ehitusmälestis. Pühalepa valla esimene kool iseseisvuse saabumisel 1920.
| ||
Preestrimaja
|
Kuri preestri ja köstri eluruumide ja teenistusruumidega. Praegu korteritena kasutusel
| ||
Julius Oengo mälestuskivi
|
Seltsimaja ees, (asetatud 1991.a.). Oengote pere elas üle mäe Harju külas
| ||
14.Kõlunõmme
|
Kõlu Jussi tuulik
|
Tuulikuase vanal talukohal
| |
Tikka rand
|
Kohalik parim supluse rand
| ||
Hansu talu
|
Seotud kirjanikepaari P.E.Rummo ja V. Härmiga
| ||
15.Leerimetsa
|
Endised taluhoonete varemed.
|
Sõjas hävinud, elanikke ei ole.
| |
16.Linnumäe
|
Mõisahooned (1810 asutati siia mõis)
|
Kärdla mõisa hooneid, rehi, laut, õllekeldrid jms.
Kasutusel uutes funktsioonides, kuid olulised ajaloomälestistena Kärdla mõisa ajast
| |
Möldri talu elamu ja kõrvalhooned (mõisaaegne ehitus)
|
Siin elasid Ungern-Sternbergi laevakapten Hugo Vrager aastatel 1922-1937 ja tema poeg, hiiu murdekirjanik Elmar-Hugo Vrager (1916-1998). Praegu hoone kasutusel Padu hotelli kompleksis
| ||
17.Loja
|
Eesti aegne asundusküla praegu suvituskohtadena kasutusel
|
Hävis kolhooside asutamisel. Mitu maja veeti Kärdlasse
| |
Mõisa lauda varemed ja mõisa kaev
| |||
Nuga talu
|
vana rehielamu
| ||
Mõisa peamaja koht
|
Endisel Mõisa talu kohal. Hävis tulekahjus
| ||
18.Lõpe
|
Lõpe park
|
Dendroloogiline hoiuala. Rajatud Heino Kiige juhendamisel kultuuripargina kolhoosile. Praegu Külaselts “Sakas” hooldamisel.
| |
Elmar Vrageri mälestusväljak ja mälestustahvel
|
Lõpe pargis, püstitatud “Sakase” külaseltsi algatusel 2004
| ||
Lõpe külatänav
|
Ajalooline ridaküla element, ääres kiviaiad
| ||
Niidi talu
|
Rehielamu, seotud pikaajalise haridustegelase Aare Ristmägiga
| ||
Haeste talu
|
Rehielamu ja hästihoitud taluõue vanade hoonete ja nende sisuga
| ||
Nigula talu
|
Vana rehileamu, mida renditud ka külakooli ruumideks (pere ise elas rehetoas) Seotud siitkandi osava käsitöömeistri, talupidaja ja sepa August Priidiga (arreteeritud 1945 ja surnud Siberis)
| ||
Lõpe küla sõjaaugud
|
Koidu ja Nigula talu põldudel. Nigula sõjaauk kuulub pargi koosseisu. Muistsed maarahva pelgupaigad.
| ||
Hiie talu.
|
Siin Kalima väljal, paraeguse Lõpe pargi äärel, olnud ohvrikivi ja vaimse suhtlemise paik. Praegu asub Hiie talus küla teabetuba.
| ||
Kivistu nõmm
|
Asus Lõpe Jaagu talu lambakoplis ja sele ümbruses. Suured kivivared laiali kogu pinnal. Piiritlevad kunagist kraatrivalli eendit, mis ulatub Lõpele.
| ||
Peet Lõpe koht
(endine –Tühanpu talu)
|
Seotud Palade kooli juhataja (1923-1929) ja õpetaja (1929-1937) ja haridustegelase Joann Kivistuga. Elamu on tema ehitatud. Siin kohal tegutses ka tema juhitud Kuri kooli Sakla abikool sajandi alguskümnenditel
| ||
19.Lõbembe
|
Peedu talu
|
Vanad taluehitised, rehielamu
| |
20. Määvli
|
Vana ajalooline metsaküla, mis hävis nõukogude okupatsiooniga seoses. Siia paigutati pommide heitmiseks polügoon lennukitele ja küla tühjendati elanikest.
Külas on mälestusrist okupatsiooni ajal hävinud metsaküladele ja kohalikule metsaülem Hüssele, kes läks vabasurma 1945. aastal. Paigas on näha püsielanike kolme talu varemeid.Viimane talu peremees Mihkel Männamaa suri 1963. aastal tema naine kolis Kärdlasse tütre juurde. Sellest saadik on küla elaniketa.
Mäevli mälestusrist. Honga puutöömeistri Tilga kujundus. Avatud president Meri Hiiumaa visiidiga seoses ( Suurküüditamise 60. aastapäeva puhul pühapäeval 10. Juunil 2001) Palade külaseltsi “Sakas” algatusel.
Mäevli tuuleveski ase
Talude vundamendid
Nõid -Matsi seljandik. Pihla raba soosaarel Hiiumaa viimase nõia põletamise koht.
Kapasto metsavahikoht. Metsavahi pere (naine Mäevli Mihkli tütar, koos lapsega) hukkusid 1944.a oktoobris paadipõgenemisel Läänemerel.
Metsaülem Hüsse hukkumise koht. Mäevlist Kapastosse viiva tee alguses.
| ||
21.Nõmba
|
Nõmba tuuleveskiasemed
|
Sajandi alul oli külas 7 tuulikut
| |
Nõmba koolimaja
|
Hävitati lahkuvate vene vägede poolt. Koolimajas oli hukatud inimesi.
Koolimaja oli ehitatud kohalike inimeste poolt mõisa abiga. Siin töötas Julie Saar 1924-1941 koolijuhatajana
| ||
Nõmba lahingu mälestusmärk
16. okt. 1941
|
1941. aastal. Nõmba külas hävinud 25 hoonet (Juhe, Jääger, Huuk jt),neist 7 elumaja ja koolimaja. Mälestuskivi on tehtud küla elanik
| ||
Pühad männid, nn Kabeli männid
|
Koolimaja ees olnud vanad pühaks peetud männid. Ligidal on olnud kunagi kabel.Siin on käidud ohverdamas. Kasvamas on nende mändide järglasi.
| ||
Nõmba küla rehielamud: Miku talus ja Kuuta talus, ka Nuudil
|
Ehituslikud mälestised
| ||
Nõmba sõjaaugud
|
Maastikuliselt kaunid süvendid nõmmemänniku all.On olnud muistsed varjupaigad vaenlase eest pagemisel. Kasutati ka II Maailmasõja ajal
| ||
22. Nõmme
| |||
23. Palade
|
Palvemaja
|
1886 aastal asutatud Palade Priikoguduse 1976. Aastal valminud uus palvela. Vana põles tulekahjus 13.08.1975.a. Uue palvela kiire valmimine Nõukogude aegsete piirangute tingimusis kohutas võimumehi ja näitas kogukonna suurt elujõudu
| |
Palade kalmistu
|
Hiiu Baptisti surnuaed pühitseti sisse 20.04.1885.
Rida kultuuri ja haridustegelaste haudu.
| ||
Palade Põhikool
|
Vana koolimaja põles ära 1952.a.kevadel. Oli ehitatud külameeste poolt 1884.a.19,4 m pikk, 7.75 m lai,2,93 m kõrge. Vanadest ehitistest järgi veel ait-kuur ja puukuur.
Uus kool valmis 1929.a. ja avati 17.11. 1929 pidulikult 6-klassilise koolina, osales 500 inimest.
Praeguseks on kooli uuendatud, siin töötavad loodushariduskeskus, raamatukogu, rahvamaja, söökla, võimla, internetipunkt.
| ||
Palade Täienduskool
|
Töötas Palade kooli ruumides1930-1941. aastani. Siit kasvas peale täiendharidusega varustatud õppinud pereemasid, kes said kõigega hakkama ja olid tööandjate poolt nõutud.
| ||
Palade Soera talumuuseum
|
Avatud 1979.a. kolhoosi poolt. Nüüd mitmeti täiustunud. Muuseumi juures on loodusrada ja siin saab toitlustada ja korraldada suuremaid kohtumisi ja õppepäevi. Muuseumi kasutada on Soera vanad taluehitised
| ||
Palade Vargasoo.
|
Allikasoo, moreenisaarekestega, kust vett viivad merre salakraavid. Viljakas madalsoo, osaliselt kasutatav põllumajanduslikult. Soo ääres vallseljal loodusrada.
| ||
Silmaallikas
|
Vana postmaantee ääres olev allikas, olnud ka ohvriallikas. Siin lähedal ohvrikivid
| ||
Ohvrikivi, nimetatud ka Vanapaganakiviks ja Leigri kiviks
|
Kivi peal suured õõned lohud. Kasutatud veel hiljaaegu ohverdamiseks ja haiguste ärakaotamiseks Võib olla jälg vanast hiiekohast (Hiiumaa=hiiemaa)
| ||
Kivi “Teomeeste leivalaud”
|
Kärdla küla kuulus Partsi mõisa alla. Voorid tegid reise mõlemis suunas. Kivi paiknes keskpaika vahet. Siin sai aamile lastud august vähe suud kasta ja jalgu sirutada.
| ||
Kure allikas
|
Kukka sool. Talvel lumelagendikul hõbelevat auru õhkav veeväli. Puhas vesi. Lähedal Kure Priidu paevõlviga kelder
| ||
Vana postmaantee
|
Partsi- Palade-Paluküla-Hausma vahet looklev teeserpentiin, ääristatud kuuskede spaleeriga.
| ||
Postitalu- Poe Peetri Lee talu, (praegustel Palade ja Veski talude paigastel)
|
Poe Peeter ehk Veski Peeter(Peeter Kokla, 1880-1959)) pidas jahu ja saeveskit ja poodi Paladel. Peetri pood oli alternatiiv Palade Tarbijate Ühisusele , mis asus 100 m raadiuses
| ||
Mõisaaegsed Palade kõrtsid
(2 kõrtsi)
|
Vana koolimaja ja hilisema Palade Ühispoe paigal asunud mõisa ettevõtted. Järel vaid asukohad, vast ka mõned müürikivid.
| ||
Palade kuusik
|
Tihedad ümbrusele tooniandvad kruusaseljandikel paiknevad kuusemetsade kasvukohad, Neid kuuski on asutud kaotama põhjendades kuuse juurehaigusega. Ümbruskonnale on metsaalune pakkunud mugavaid jalutuse ja jooksu- ning suusaradasid, mis andsid Palade elule ilmet. Metsaalused on kaetud pehme samblaga.
| ||
Palade Ühisusepood
|
1921 aastal asutatud PaladeTarvitajate Ühistu 1929.a. avatud uus maja on alles, kuid poena kasutamata.
| ||
Palade Laasi talu
|
Seotud kolhoosi tallimehe, töögrupijuhi ja juhatuse liikme Johannes Koklaga, kes oli hiljem mõne aja Soera muuseumivaht. Vana rehielamu. Tuulikujalg ja ase. Väikelennuki avarii koht talu lähistel. Maandumiskoridor kulgeb talu kohalt.
| ||
24. Paluküla
|
Küla
|
Paluküla oli suuremaid ja pikemaid külasid Pühalepa vallas, pikkus Saaremõisast ( vana karjamõisa ase, paemüüride varemed Kärdlast 1,5 km paremal) kuni Raja mäeni (endine Ordu ja Piiskopi vaheline piir( kulges siit Hiiessaare Silmakivini.
| |
Kirik
|
Ehitatud 1820. Seotud A.Adsoni ja M. Underi mälestustega ja jalutuskäikudega Kärdlast siiani.
Remonditi 1930.-date lõpus, kuid seejärel pidanud kandma vene sõjamoonalao koormat ja valvepostide ajaviidet - kirikukatuse kividele ja tornile märkilaskmist. Ootab paremaid päevi.
| ||
Vene sõjaväelaod kiriku ümber
|
1961.a antud üle kolhoosile, misjärel tekkis siia tehnikakeskus: remonditöökojad ja sellega seonduv.
| ||
Kärdla kraatri ringvall
|
Selle hari on siin 18-30 m sügavuses ja hämmeldas töökojale kaevu puurijaid. Kulus palju teemantpuure. Pinnalähedane graniit kõneles geoloogilisest rikkest. Siitkaudu avastati Kärdla kraater.
| ||
Paluküla rändrahn
|
Uue tee ääres olev kivi
| ||
Ahtsigu talu kolm rändrahnu
|
Vanal postimaanteel Palukülast Palade poole sõites vasakul. Mehised tõstukivid Leigrilegi.
| ||
Leigri mägi
|
Leigri talu juurde ulatuv mägi
| ||
Leigri talu
|
Vasarate perele kuulunud talu. Nende tütar Aili Mahla elab siin. Selles talus peeti 1949.a. Kalvipoja kolhoosi asutamise koosolek. Taluperemees Herman Vasar pandi esimeheks ja kontor jäi siia
| ||
Paluküla paemurd
|
Leigri mäelt vanalt teelt uue tee suunas minna saab paemurdu. Siin on vana kiigekoht, praegu töötav lasketiir ja turistidele loodud meteoriidikraatri mudel.
| ||
Kraatri vaateplatvorm
|
Suurelt teelt Paluküla kiriku poole viiva teeharu vastas asuv platvorm,kust avaneb vaade kraatrisüvikule.
| ||
Kraatrisüvik
|
Kraatrisüvik on täidetud setetega. Lähemale minnes võib avastada pinnavormide muutusi ja üleminekuid ning imestada inimeste kohanemisvõimet eluks sel kivivallil. Ütelus: “Paluküla mehed peavad aina paluma…!”
| ||
Jürna talu
|
Vanad rehemajad ja kraatriäärne talukoht, visa talupere, praegugi suveti elav. Vana tuuleveskiase. Põllul asuval paepaljandil võib näha mandrijää liikumise kriime.
| ||
Raja talud
|
Paluküla vana tee äärsed kolm talu. Raja läks siit läbi, mis eraldas kahte riiki- Ordu ja piiskopi oma. Siin on olnud Rajamäe piirikivi.
| ||
25.Partsi
|
Mõisa esmamainimine 1591.a. (Pardas) 3,5 adramaa suurusena. 18.-19. sajandil oli Suuremõisa kõrvalmõis.
| ||
Partsi veski
|
Mõisa ajast pärit Hollandi tüüpi tuuleveski. Ala Priidu ostis mõisalt, asendas endise tuuleveo lokomobiiliga. Hiljem läks pankrotti, veski ostis Kärner. Kärner küüditati. Veski majandamiseks peale sõja loodi külameeste artell. Veski viimane omanik oli Rahu eest kolhoos. Veski töötas elektrijõul veel 1970-ndatel, viimasel ajal küll vaid saeveskina
| ||
Partsi Jürna tuuliku ase
|
Mäeküürul olev ilus veskiase. Samas ka vanu taluehitisi, mis sobivad taastada.
| ||
Partsi asundus
|
Lisaks põlistaludele moodustati siin 1920.a paiku hulgaliselt asundustalusid (Partsi asundus)
| ||
Partsi mõis
|
Säilinud on puust härrastemaja, laut, tiik ja põlispuid. 1945. a. asutati ja töötas siin Hobulaenutuspunkt. Punktis oli 5-10 hobust, 5 atra, reaskülvaja ja kaks kultivaatorit.
| ||
Mälestusmärk I Maailmasõjas langenud vene soldatitele
|
Põllukivist sammas sisseraiutud tekstiga : “ Kaks vene soldatit Akmolinimaalt. Langenud 7./20. oktoobril 1917”.
| ||
Pihla talu
|
Seotud viimase EV aegse vallavanema Johannes Remmelkooriga, kes arreteeriti 08.07.1941. a. ja tribunali surmaotsusega hukati 13.05.1942.a Irkutskis. Talu majandab praegu tütrepoeg Toomas Remmelkoor.
| ||
Sihvre talu
|
Koduõlle tootmine
| ||
Pöidla koht
|
Seotud ehitusmeistri ja sepa Johannes Pöialiga, kes on töödejuhina ehitanud omaaja suuremad ehitised: Palade uus koolimaja, Kärdla Apteek jm.
| ||
Tõnise talu
|
Vana taluehitisi. Sepipaja varemed. Talus elab veel kolm põlve koos
| ||
26. Pilpaküla
| |||
27. Prählamäe
|
Prähla talu
|
Kärdla karjamõisa Saare mõisa (endine Vana-Kõrtsi koht Antonimäel) kolhoosiaegse tööjuhi Ernst Mägimaa ja Alma Kuusiku kodukoht. Anne Rajangu suvekodu. Saare mõis oli väikese kolhoosi kontor, mida juhtis samuti E. Mägimaa.
| |
Trossi talu
|
Siitkandi kaevumeistri ja suurima sepapaja omaniku Johannes Trossi kodu.
| ||
28. Puliste küla
|
Puliste küla paadilautrid
|
Talude EV aegsed paadikohad ja rannamajad võrkude hoiuks olid siin. Sumplaev käis siit Haapsalust eluskalu viimas
| |
Puliste ranna suurkivi “Tantsupõrand”
|
Lapik ja sile kivi rannas.
| ||
Tuulikuasemed
|
Hindre-Laasi, Simuna-Lukki- Leemeti perede ühine ja Koppeldi-Tõnise perede ühine ning Liiva tuulik. Tuulikutöö tegi iga peremees ise.
| ||
29. Pühalepa
|
Püha Laurentsiuse kirik
|
Kirik 13.sajandist, hilisemate ümberehitamistega
Piiratud kiviaiaga. Taastati 1990.a alguses.
| |
Kirikuaed (kalmistu)
|
Pühalepa valla olulisi memoriaale: Pime-Peetri (Peeter Mey, laevakapten ja sepp, Meyde perekonna esiisa) haud, Kasevälja Juhani- valla esimese hariduseandja haud,Kasevälja koolijuhataja, Vabadussõjas hukkunud Gustav Lemberi haud, Koolijuhi Tomingase haud, perekond Ungern-Sternbergide kalmuaed jt.
| ||
Perekond Stenbocki matusekabel (18.saj.)
|
Kiriku edelanurga lähedal
| ||
Kivist kantsel (barokk, 1636, J.Winter) Püha-Markuse kujuga
|
Sisekujunduselement, millist pole üheski teisess Eestimaa kirikus. Kingitud Hiiessaare mõisniku Thomas Genzscelni poolt
| ||
Hauaplaat kirikuseinas
|
Tõenäoselt sama autori J.Winteri töö 17.saj III veerandist.
| ||
Rahapakk
|
Sisekujunduselement
| ||
Vasest lühtrid
|
Sisekujunduselement
| ||
Pühalepa pastoraat
|
Säilinud kõrvalhoonete müüre, aed ja tiigid, puistu. Seotud tuntuima kiriku pastori Aleksander Sengbuschi nimega, kes töötas siin 55 aastat (1822-1877).Sengbusch asutas koole,, oli akadeemik Wiedemanni korrespondendiks ja keelejuhiks. Pastoraadi maa- ala ja kultuuriruum on tänapäevases arengus positiivselt vaadeldav, siin on head peremehed.
| ||
Põhilise leppe kivid
|
Peetakse ka pronksiaja kalmeks. Seostub mitmete kohalike legendidega, üks neist viitab Rootsi kuningale, kes Eestis hukkunud ja siia maetud.
| ||
Vanapagana kivi
|
Suur rändrahn Pühalepa surnuaiale viiva tee ääres
| ||
Pühalepa surnuaed
|
Seotud kohalike hiiu kultuuri kandjatega
Madis May, jt
| ||
30. Reikama
|
Ajalooline Pühalepa vallamaja koht.
|
Maakividest maja ehitati 1895.a.paiku. Mõõted: 29x12,85x3,9 m. Vallamaja põles 19.11. 1967.a Vaadeldavad praegu põlispuud, keldrivõlv ja hoonete alusmüürid.
Ajalooline Pühalepa vallamaja koht. Vallamaja ehitati 1885 aasta paiku Reikamale, sest oli ühekaugusel valla äärealadel paiknevaist küladest.Vallamaja krunt kingiti vallale Suuremõisa valla endise omaniku Ungern-Sternbergi poolt 1895. Aastal suurusega 1 dessatiin ja 219 ruutsülda. Juurdelõiked vallamaja maa-alale saadi Omavalitsuse maaga varustamise seaduse alusel EV valitsuse otsusega 29.07.1932. a. 9.345 ha. Vallamaja krundile püstitati talumeeste tööga kiviehitis plekk-katusega 1895. aastal. See oli 29 m pikk 12.85 m lai, 3.90 m kõrge.Samal aastal ehitti ka laut-kuur-ait -puuehitis õlgkatusega 12, 5 m pikk, 5,9 m lai 2,1 m kõrge; saun- puuehitis pappkatusega 6,2 m pikk 3 m lai, 2,1 m kõrge ja vallamaja kelder- kiviehitis 7,4 m pikk, 6,2 m lai, 2,6 m kõrge Vallamaja põles 1972. aastal öise peo tagajärjel. Võimude korraldusel sai Pühalepa vallamajast Suuresadama sillamaterjal. Uus kogukonna teenindusruum külanõukogu ) sisustati Partsi mõisa, hiljem ehitati Hellamale väikeelamu, mida uus asutatud vald (1990-1991 laiendas poole võrra ja kaasajastas (arh. Jaanus Rohusaare projekt) Praegu on vanavallamaja kohal vaadeldavad säilinud hoonete alusmüürid ja keldri säilmed. Ühistegeliku valla vaimu ja külade ühtse algatuse demonstreerimiseks on see tähtis mälestis.
| |
Puhkemaja Reikamal
|
Uusehitus endise vallamaja kõrval. Ivo Heilol on käsil siia tantsupõranda ja ruumide rajamine puhketeenusteks.
| ||
31.Sakla
|
Kullipesad. 8 elamut arh. Kulli jooniste järgi
|
Valminud 1978.a. Peituvad kenasti vana Sakla Nigula talu lambakopli kivikangrute vahele
| |
Mälestustahvel Juhan Koklale
|
Lee koha kaskede alla paigutatud perekond Koklate elukohale nende juurtest tõusnud ajakirjaniku ja Eesti vabaduse eest võitleja , Rootsi Eesti Päevalehe pikaaegse toimetaja Juhan Kokla (1.VII 1915- 31. XII 1992) mälestustahvel.
| ||
Lee ohvrikivi
|
Kunagi ehitajate poolt ära nihutatud ohvrikivi on paigutatud nüüd taas oma algsele kohale Lee koha kaskede kõrvale.
| ||
Neljateerist
|
Sakla Nigula mäelt lähtuvad külateed Partsi-Lojale Ala külla ja Lõpele.
| ||
Sakla Nigula rehielamu
Sakla Nigula mägi.
Sakla Hotu koht-
|
Viimased 10 aastat kasutatud seltsitegevuseks.
Vabariigi asunduskapitali poolt toetatud projekt külategevuse arendamiseks. Sakla Nigula koha vana rehielamu. Kuulus perekond Pähelitele. Alles on peale rehemaja( eluhoone, rehekoda ja –tuba ),veel alusmüürid paargust, mis väärivad taastamist, samuti talu aidad. Pärast pere viimaste asukate surma korrastas ja hoidis üleval maja Palade Hariduselts (PHS) (asutatud 1929,taastati 1994; PHS järglasena jatkab tegevust tänaseni külaarenguselts “Sakas”).
Majaga on seotud legende krattidest ja võludest. Kohal on tuuleveski vare, mille alustalal sisse lõigatud aastanumber. 1746. Talu peremärgiks oli hiiu keeles “viislapp”ehk pentagramm . Koha ja selle ning ümbruse elanikega säilinud muistendeid ja lugusid on varul Lõpel asuvas Palade Teabetoas.
Siit lähtuvad külateed Partsi- Lojale, Lõpele ( nn vana hobutee Palukülla) ja Ala küla tänav. (Ala küla tänav oli sirge ja pikk, öeldi “sirge kui Ala tänav”)
säilinud on vana rehielamu . Siin on elanud mitu põlve Tüüre, osavaid puutöömeistreid, kelle käte vahel valmis majapidamise riistu- vankrist ja vähevankrist kuni voki ja viiulini). Viimane siinelanud Tüüride pere liige Johannnes Tüür oli läbi käinud pikad rindeteed saksa poole peal ja pärast sõda ehitanud palju majasid Hiiumaal , Saaremaal ( Agari tehas Saares) ja mandril.
| ||
Hotu talu
|
Rehielamu, kust päri mitu põlve puutöömeistreid
| ||
Lembitu talu
|
Talu rajaja Lembit Kuulmata, hariduselt aednik-dendroloog (Räpina ST) juhatusel rajati 1972-78 aastail Lõpe külas park. Talus lihaveised, mesilased jms.
| ||
Joosepi talu
Kuusiku koht
|
Säilinud väiketalu loomulikes piirides ja oludes. Säilinud taluehitised ja põllumäe veerul asuvad liivapõllud ja kadastikud. Vana kaev umbaias, kooguga. Peremees Arvi Lõppe on elupõline tehnikamees ja omab töökorras autot Gaz-AA, millel istmed ja võtab ette suvereise lahtises autos kaskedega pidudele sõiduks ja huvireisideks.
Mastide pere) vana taluvare, hooned 1810.a. , säilinud vaid vundamendid.
| ||
Aru talu (Singid)
|
Vanu taluhooneid ( elumaja ehitati 1940.a.). Veskiase Aru mäel.
| ||
Leemendi talu
|
Juurdepääs Ala tänava lõpust. Seotud legendaarse väikekolhoosi esimehe Johannes Mammuspuuga. Taluhoone (rehemaja, ehitatud 1886) kasutusel suvemajana
| ||
32. Salinõmme
|
Mõisahooneid
|
1812 rajatud karjamõisa hoonetest on alles noorloomade laut, lao müürid rehetubade vundamendi osi
| |
Karjalaut ehk Tara tall
|
On Pärgmäe hotelli hobuste talliks
| ||
Asundusküla
|
1924.a. EV maareformi tulemina rajati 18 talu
| ||
Meremäe talu
|
1902 a. ehitatud kordonimaja (toodi Heltermaalt), teenib tänapäeva Ülo Sinisoo elamuna
| ||
Lepametsa talu,
|
Teenekate teadlaste Lembit ja Heino Türnpuu sünnikodu
| ||
Külakiik
|
Rajatud 2005. aastal endise Haava talu maadele
| ||
Salinõmme teetamm
|
1984.a tõsteti tammi 50 sm võrra, seepärast pole Salinõmme enam saar
| ||
Kalavastuvõtu punkt ja sadam
|
V/v punkt ehitatud 1959, sadama süvendamine ja betoonkai valmis 1989.a.
| ||
Kalurite maja
|
Ehitatud 1957
| ||
Sadamavahi putka
|
Ehitatud 1964
| ||
Hiiumaa Laidude kaitseala hoonestus ja vaatetorn
|
Ehitatud 1984 Vahi ja Pihla talu maadele
| ||
Laidude kaitseala paadisild
|
Viimased korrastustööd 2004.a.
| ||
Pärgmäe puhkekeskus
|
Ehitati 1989, osteti 1992 soomlaste poolt
| ||
Tuulikmägi
|
Seal oli kuni 1812. aastani kolm tuulikut
| ||
Rehemägi
|
Seal oli kaks Suuremõisale kuuluvat rehetuba
| ||
Kordonimägi
|
Seal oli vene piirivalve kordon 1902-1916
| ||
33.Sarve
|
Paulema talu
|
Haide-Ene Rebassoo. Seotud Haide-Ene Rebassooga, Hiiumaˇa looduse tundja ja mitme Hiiumaad kirjeldava loodusraamatu autoriga.
| |
Pukkveskid.
|
1924.a. olid olemas mõlematel Kaevatsi taludel ning Andruse, Mihkli, Mäe ja Peetri taludel
| ||
Viita talu aed ja park
|
Maastikuarhitekt Kristiina Hellströmi poolt kujundatud aed ja maastik
| ||
Sarve maastikukaitsesala
|
680 ha Sarve poolsaarel: lookaasikud ja alvarid, puisniidud,käpaliste kasvuala
| ||
Sarve poolsaare idarand
|
Kulgeb piki Heltermaa-Sarve maanteed, paikneb Heinlaiu vastas. Iseloomulik klibulookaasik rannavallil
| ||
Sarve poolsaare lõuna- ja kagurand
|
Asub Kaevatsilaiu ja Sarve sadama vastaskaldal. Siit läheb tee Kaevatsi laiule mööda merepõhja
| ||
Sarve poolsaare läänerand
|
Kulgeb piki Sarve sadama teeäärt Soonlepa laheni. Iseloomulik klibu veeriserand.
| ||
Lautrikohad läänerannas
|
Lautrikohtade nimesid:Kräti sadam, Pähk sadam, Leemendi lautrikoht, Peedu lautrikoht. Kaunis vaade laidudele ja Soonlepa mõisale
| ||
Metsa talu rändrahn
|
Tõnu Koppeli talu maal, kõrgus üle 4m
| ||
Leemendi talu rändrahn
|
Helle Reimandi kinnistul
| ||
Haaviko talu koplikivi
|
Nõmm Maimu talu maal
| ||
Suur tamm Haaviko ja Leemendi talu piiril
|
Tamm on istutatud samal ajal, kui rajati Suuremõisa tamme-alleed
| ||
Jaagu talu remmelgas
|
Samm Halje talu maal
| ||
Kirstukivi Oru talu rannaniidul
|
Proos Leida talu maal
| ||
34. Soonlepa
|
Soonlepa mõisa hooned:
|
Kaks noorkarjalauta,viinaköök, viinaköögi kartulikelder,magasiait, mõisa rehi (hilisem sovhoosi noorkarjalaut), viljaküün (Undo Aino omandis), moonakate maja
| |
Soonlepa mõisa sissesõidutee
|
Kunagine tammeallee, millest säilinud üksikud tammed. Väärib hoidmist ka selle praeguses säilinud kujus
| ||
Mõisaaegsed kaevud, kivisälindusega
|
Kuli Eedi lauda juures ja Veski talus
| ||
Veski talu
|
Miralde Kaevandi, rahvaluulekoguja ja Jesse Kaevandi, Suuremõisa kooli õpetaja kunagine kodu. Kinnistu kuulub Pihlamets Arvole
| ||
Veski talu suur kivi
|
Majakujuline kivi, üllatavalt kõrge
| ||
Mõisaaegne lubjaahi
|
Mäe kohalt Tambeti koha poole minnes kivivare keskel võsaga ümbritsetud, kõrgus 3,5 m paekivist müüritis
| ||
Soonlepa mõisa ringaed ja väravad
|
Kiviaed ja väravakohad täheldatavad
| ||
Küla kiigeplats
|
Külaseltsi poolt rajatud väljak, kiige, lõkkeplats, laste mängukohad
| ||
Hobustefarm
|
Paljasmaade pere Tambeti talus
| ||
Tüvikadakad Soonlepa tee hakul
|
Kadakate grupp Sarve Soonlepa teeharul
| ||
Soonlepa mõisa peamaja varemed
|
Alles veel mantelkorstna jalam ja vundamendikive
| ||
Lepistu otsa tamm
|
Undo Anne koha vastas Soonlepa mõisa poole viival teel. 16 m kõrge ja 3m läbimõõt. Tamme tüvi hargneb alul kaheks, hiljem ülevalt kokkukasvanud
| ||
Uuerehe talu
|
Kunstnik Enn Johannese elupaik, hästikujundatud vanu rehemüüre väljajoonistava kujundusega õuega
| ||
35.Suuremõisa
|
Mõisa hoonetekompleks
|
Mõis esmakordselt mainitud 1633.a. Seotud paljude legendidega. Säilinud ja kaitse all: tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi ja väike laut, hollandi tuuleveski, kõrtsi, viinavabriku ja ussikeldri varemed
| |
Suuremõisa park
|
Inglise stiilis maastikupark 45 ha-l, poolesaja liigi puude ja põõsastega. Algselt rajatud koos hoonetega rohkem korrapärasemas stiilis, , vabastiilis ümberkujundus toimus 1810-1830. aa. paiku.
| ||
Tammeallee Heltermaa suunal
|
Siin kasvab ka kastaneid ja vahtraid. On rajatud üle 200 aasta tagasi.
| ||
Sanglepa allee
|
Kulgeb Käina suunas, ca 4,7 km pikkune. Istutatud 1860.aastal.
| ||
Erakool 1921.a.
|
Avati mõisaomaniku poolt 1921, 1924.a. on eraalgkooli juhataja J.Tomingas
| ||
Lossi raamatukogu
|
Krahvi raamtukogu jälgi osutavad raamatukogu tuba ja säilinud stiilsed raamatukapid ning riiulid.
Johannes Palm, Suuremõisa kooli juhataja sai 1920. aastail osta oksjonilt osa mõisa raamatutest.
1935. aasta Eesti Raamatu 400-l aastapäeval tehtud raamatukogude loendusel arvati J.Palmi raamatukogu maaraamatukogude seas 3-ndale kohale. 1936. aastal Suuremõisa kooli juhatajana omas erakogu 3700 raamatuga, mis olid hästi katalogiseeritud Vanaduses annetas ta Kirjandusmuuseumile ca 2500 raamatut
| ||
Põhikool
|
Asub täielikult Suuremõisa lossi ruumides alates 1927.aastast , nüüdseks koos Suuremõisa Ametikooliga
| ||
Suursild
|
Vana sild Suuremõisa jõel Käina maanteel
| ||
36. Suursadama
|
Suursadam
|
Sadamana mainitud 16.saj lõpust. 17.-19. sajandil tähtis laevaehituskeskusena. Praegu laevastiku remondibaas ja rannapüügisadam
| |
Vanad sadamahooned
|
Säilinud on kolm väärtuslikku hoonet- sadama ait, sepikoda ja tollimaja
| ||
Sepikoda.
|
Natalie Mey on maalinud maja kus töötas tema isa, pime laevakapten “Pime Peeter, Meyde suguvõsa esiisa, Ungern-Sternbergide sadamas sepana.
| ||
Sadamaait.
|
Siia on koondatud asutatava meremuuseumi eksponaate. Aidas saab külastada kohvikut. Ait on päri 18.sajandist ja kõrgub imposantsena kunagise merekeskuse kohal
| ||
Kordonihoone.
|
Sadamas on olnud piirivalve ja tollipunkt juba Ungru-krahvi aegadel.
vanas hoones asub söökla, kus kostitatakse saarele tulnud külalisi
| ||
Lubjaahjud
.
|
Lubjaahjude elemente on näha sepikoja otsas, neid on olnud siin neli. Lupja tehti kohapealseks tarbimiseks ja see oli ka väljaveo tähtis kaubaartikkel
| ||
37. Sääre
|
Vana kalmistu mere ääres
Puhkepaigad
Nõukogudeaegne piirivalvekordon
Kivilabürint
|
Sääre ninal on kaks ujumiskohta ning Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekoht
Asub Sadama lähedal kuulub nüüdseks Pühalepa vallale
Uuema aja rajatistest Säärel pakub huvi seni suurim kivilabürint Hiiumaal, mille südamik ehitati 1998.
| |
38. Tammela
|
Kuitsima talu
|
Adolf Armase (sünd 1908.a.) kodukoht. Oli üks Soera talumuuseumi asutajatest, selle kandi väärikaid põllu- ja meistrimehi . Kuitsima asus metsa ääres, oli “kuitside”- metsakutsude/huntide asupaik.
| |
Puutöönduse leviala
|
Puutööd ja puuesemeid valmistas Kuitsimal (Armas), Pikkumbaedi Nigulas (Vannas Nigulas), Väljaumbaia Juhannes( Vannas) Leemendi Aleksander(Heinsoo, Kersen)Loopsu Juhan (Murru) Põhiliselt kasutati puunõusid. Vannas Nigulas tegi rohkem müügiks (1938)
| ||
39. Tareste
|
Supelrand
|
Liivane mererand, parimaid Kärdla lähistel
| |
Matkarada
|
Kärdla- Tõrvanina vaheline, RMK rajatud
| ||
Tõrvanina telkimisplats ja lõkkeasemed
|
RMK poolt rajatud
| ||
40. Tempa
|
Tempa savitööstus ja telliskivitööstus.
|
Mõisa ajal asutatud
Tehti ka savipotte ja kausse , katusekive ja drenaazitorusid. Vene ajal sai Kurasma savitööstus nime- ”Tempa savitööstuse artell”. 1946. aastal valmistati artellis 35 tuhat tellist.. 1950-ndail aastail tootmine lakkas.
| |
Heltermaa Hobupostijaama vahejaam Tempal..
|
Oli 1924. aastal alanud posti ja reisijateveoringi tugiteenuse koht. Nauri pere, kes tegi postivedu, pidas siin ülesõiduks hobuseid, pakkus reisjatele puhkeajal sooja teed
| ||
41. Tubala
|
Nuutri jõgi
|
Piirab küla läänest ja kagust, on siin säilitanud oma loodusliku voolusängi
| |
Kärdla kraatri ringvall Tubalas
|
Ulatub siiani, selle hari jääb siin ca 40 m sügavusele
| ||
Tubala mägi
|
Ida Hiiumal silmapaistev pinnavorm. Seotud muistendiga Leigrist
| ||
Pukktuulikud
|
Tõnise ja Allika tuulikud on korrastatud. Saja aasta eest seisis seljandikul 7-8 tuulikut
| ||
Tubala rändrahn
|
Enne küla paremat kätt tee ääres rändrahn, mida rahvas nimetab Leigri kiviks. Rahnu pikkus on 6,8, laius 4,7 ja kõrgus 3,5 meetrit
| ||
Hiiumaa ankruvai Tubalas
|
Seotud Hiiumaa fondi ja saare püsimisega
| ||
Hautselja koht.
|
Asub teise majana paremat kätt Käina poolt tulles. Siit kohalt on leitud jälgi Hiiuma muinasasustusest , III aastatuhndest enne meie ajaarvamist. Leitud on venetaoline kivikirves jm.
| ||
Sõjaaugud Kalmu kohal
|
Asuvad teisel kohal Käina poolt tulles vasemat kätt.
Sõjaaukudes redutasid Põhjasõja ajal vaenlase eest varjul küla inimesed ja loomad. Enne viimast sõda oli siin rändavate mustlaste laagrikoht.
Siin õues on ka Mäevli kohalt kolhoosi ajal ära toodud laut, mis sellisena esindab Mäevli küla viimast palkehitist
| ||
Kreise koht.
|
Talumajades-(rehielamu) on asunud esimese Tubala küla kolhoosi keskus. Praegu majutuskoht 30 inimesele Katri külalistemajas ja puhkekülas
| ||
Matse Tooma talu
|
Enne sõda olnud kahe venna Johannes ja Verner Järva elupaik. Vennad olid õppinud aednikud ( Johannes ja Verner varustasid Kärdla elanikke aedviljade ja lilledega, samuti taimedega. Praegu Järva Anne kinnistu
| ||
Lubjaahi
|
Matse Tooma talus. Endine Järvade perele kuulunud lubjaahi. On üleval põllumäel endise kasvuhoone ees mäeserval
| ||
Tõnise talu ja Tõnise tuuleveski
|
Veski on vanade puutöömeeste (Kalju suguvõsa)
meisterdatud. 2007. aastal taastatud ja uuendatud Tõniselt on pärit ajakirjanik ja fotograaf Erich Maadik, kes on olnud ka Suuremõisa kooli juhatajaks ja õpetajaks.
Enne seda olnud Kaljude kodukoht Richard Kalju kauaaegne Kärdla kooliõpetaja ja muusikamees on pärit siit Tõnise talust.
| ||
Endine Matse talukoht.
|
Urmas Kibuspuu vanemate kodutalu- Hävis vene sõjaväe majutuspaigana toimimise ja kolhoosi mineraalväetiste lao siiapaigutamise tõttu. Alles vundamendiase
| ||
Nõukogude Liidu piir Tubalas
|
EV Põllutööministeeriumi ja Sõjaministeeriumi komisjoni poolt väljamõõdetud Nõukogude Vene baasile lepingujärgselt üleantava maa piirijoon Tubala Niidis. Aktide vormistamine toimus, kuid allakirjutamisega Vene pool viivitas, kuni eesti täieliku okupeerimiseni, soovimata end ametlikult siduda maarendi kohustustega.
| ||
Undama
|
Laasi talu, Laur Hermani talu.
|
Oli kohalik sepp ja rehepeksumasina omanik.
Tal oli mootorijõul töötav sae- ja jahuveski ja traktor. Viidi Siberi, kust siiski eluga tagasi sai
| |
Tõnise talu
|
Siit on päri Hiiumaa esimese EV aegse ainus diplomeeritud põllumajanduskonsulent, hilisem õpetaja ja juhataja Suuremõisa 2-aastases põllumajanduslikus Täienduskoolis (1942-1944) ja õpetaja Haapsalus Uuemõisa Põllutöökoolis, Villem Arusoo. Tal oli rikas erialane raamatukogu. Talus arendati lisaks traditsioonilistele aladele puuviljandust ja mesindust.Tema isa, Arusoo Juhani töökusest räägitakse legende. Tänapäeval peavad talu perekond Koklad. On harrastusjahimehi ja hobusekasvatus.
| ||
Nuudi talu
|
Saar Juuli kauaegse Nõmba kooli juhataja kodukoht
| ||
Juhan Saare talu
|
Hiiumaa ajakirjaniku ja koduloolase Endel Saare kodu
| ||
Vahtrepa
|
Kallaste pank
|
(kuni 10 m kõrge ja 400 m pikk) on Hiiumaal geoloogiline haruldus ja lisaks botaaniliselt liigirikas
| |
TeeVohilaidu
|
Laid on madala veeseisu korral ka jala kergesti ligipääsetav. Kuulus kunagi Suuremõisale, siin asus hobusekasvatus. Tänaseks on hobusetallidest ja EV aegsetest taluhoonetest alles varemed
| ||
Vanapagana sepipada.
|
Asus muistendi järgi Kallaste panga servas ,selle veerealuses koopas. Seal olevat kuulda sepistamise kõminat. Olevat suletud rahnuga, mille taga on muistsed sepiriistad veel ootel.
| ||
Pruut Kadri kivi ja Pruut Kadri umbaed.
|
Olid Laevameister Tago maa sees. Korendusaed umbaia ümber, sellest see nimi Siin on saanud õnnetut surma pruudieas tüdruk. Kadril oli kaks peigmeest, teine tappis Kadri ära.
| ||
Vahtrepa sadam
|
Siit toimus XIX saj-il purjepaadi ühendus Haapsaluga. Vahtrepa Toomas oli esimesi paadimehi
| ||
Vanad rehielamud
|
Kunagine 40 suitsuga küla
Vanad rehielamud Kreisi,Jaago, Matse,Lõuka, Veoma taludes ja vanad kõrvalhooned ning õued kogu külas väärivad kaitset
| ||
Vanad külatänavad
|
Ajalooliselt kujunenud sadamaküla ilmestavad
| ||
Tuuleveskid
|
Tuuleveskid olid Ojadel( Ojade põllul vana veskijalg) Lepistul(Piilberg) Mardi-Toomaga kokku, Matsel, Jaagul, Leemendil(varemed alles), Niidil, Kreisel, Lõukal (see on kordas)
| ||
Kõrtsi koht
|
Vana sadamakõrts, millest kohale nimi jäänud. Hetkel Paeorg Evi kodu.
| ||
Valipe
|
Lubjaahjud
|
Teeristi koht (Erk Jaanus)
(Endise nimega Koppel-Andruse koht) Kaks maasisest põllukividega vooderdatud lubjaahju.Olnud kasutusel talumehe kodutööndusena.
| |
Valipe kindlus
|
Orduajast nimetatud kindlustatud koht, kus paiknesid Hiiumaa foogtid. Praegu Hiiumaa ajaloole tähtsad uurimist vajavad varemed.
| ||
Valipe allikad
|
Kunagi mõisa ja ümbruskonna talusid puhta veega varustanud allikad kindluse jalamil. Hetkel puhastamata ja ei tööta
| ||
Valipe kiviaiad
|
Ligendi koppel, vana mõisaaegne kiviaedadega piiratud härgade karjatamise koppel
| ||
Vahi kohal vesiaia algus
|
Vahi talukoha juures lõppesid pikkade kiviaedade sees paiknenud mõisa härjakarja koplid vesiaiaga (praeguseni säilinud mõisa härjakoplite massiivsed kiviaiad).
| ||
Linaleoaugud, “loopsud”
|
Siinsel peapealsel ala lohkudes püsis kaua vesi ka suvel. Lohkusid kasutati linaleo aukudena. Neid paelohke nimetati loopsudeks
| ||
Viilupi
|
Liiva talu
|
Viljam Heinma poolt majandatav köögiviljatalu. Kaasaegse maamajanduse koht
| |
1920 aastail mõisa maadele loodud asundusküla
|
Viilupi on ümber kunagise mõisapõllu (Varesepõld) ehitatud ridajas asundusküla.
| ||
Vilivalla
|
Malve talu ( Tamm Virgo kinnistul)
|
H. Sergo “Näkimadalates” kirjeldatud kapten Malmi elukoht
| |
Vilivalla kool
|
Pärast Nõmba algkooli (1876-16.okt.1941) hävimist Nõmba lahingu ajal 1941, kolis 1945. aastal selle kandi kool Vilivalla Vahi talu suurde peretuppa. Töötas siin kuni 1963.aastani
| ||
Vana sepikoda
|
Vahi talus Lilleõis Kuldari krundil paiknev seppade Marimaade sepikoja hoone (puuehitis)
| ||
Mõisa hooneid
|
Williwalla/Vilivalla mõis rajatud 1783.a. Säilinud mõisakaev, magasiaida osa, karjalauda ase, mõisa viinavabriku vundamendid
| ||
Värssu
|
Värssu kabel
|
1928. aastal avatud Värsso kabel, mis valmis kohaliku rahva algatusel ühistööna ja rahva poolt kogutud vahendite arvel.
| |
Jüriste koht
|
Seotud Marie Underi esivanemate Kervestega
| ||
Värssu tuulik
| |||
