Muistse pühapaiga leiud
Septembrikuu esimene pool möödus Hiiumaa muistse mälestusmärgi Põlise leppe kivide juures.
Koristasime väljaku ja selle ümbruse. Praegu kaitse all olev pind, ca 2000 ruutmeetrit, puhastati. Heina ja mätaste seest tulid välja ka väljaku äärsed seni rohtumattunud kiviringid. Pilt muutus selgemaks. Tegime omapoolsed mõõtmised. Saime kivikuhja, s.o püramiidi ümbermõõduks 55 m, (ametlikes paberites eksitav 7 m). Läbimõõduks 17 m, kõrguseks ca 3 m.
Ent seda keskset välja ümbitseb veel 1,2 ha suurune jalakatega piiratud ruum. Jalakate all kivisõõrid, oletatavasti kalmed.
Kahjuks ei olnud meil käepärast arheoloogide jooniseid, mis määravad siinsete kalmete vanuse 1 aastatuhandesse enne meie ajaarvamist ja tunnistavad need niiviis 3000 aasta vanuseks.Niisiis on see koht väga ammune pühapaik.
Eestimaal on elatud 10 000 aastat, s.o. 400 inimpõlve. Seega võivad siin olla puhkamas meie esivanemaid 3000 aasta tagusest ajast- üle saja inimpõlve tagasi.
Kuidas nad elasid? Millal püstitati see püramiid 2-3 tonni kaaluvaist kivimürakatest?
Islandi saaga kõneleb Rootsi kuninga Ingvari matmisest kohas, mille nimi Adalsysla ja teatab haud on kivide juures.
Läti Hindrek nimetab Saaremaad Osiliaks, mis tulenevat mõnede uurijate arvates islandi sõnast Ey-syssel- mis tähendavat saarte sõela (ringkonda) Sellesse saarte ringkonda kuulunud tol ajal ka Hiiumaa. Kes teab kuis see Islandi saagas kirja pandud Rootsi kuninga Ingvari lugu just nende kividega seondub ja kas üldse võiks olla Suure rootslase puhkepaik siin? Selletagi on kivikuhilal ainukordsust küllalt. - Eesti muinasehitiste haruldus!
Pühapaika tulid taasavastama asjahuvilised küladest. Tuldi kivide juurde et saada siit jõudu ja värskendust vaimule. Külaselts "Sakas" hakatas kultuurisündmuse.
Kohale oli palutud Tallinna Ülikoolist Marju Kõivupuu, kõnelema pühapaikade tähendusest ja nende austamisest.
Avo Tammel sündis torupillilugu, mille loomispunktiks pühapaik ise: kaasa sai laulda ka tema eesti keelele pühendatud laulule. Raivo Avango jatkas hiiumurdelise Hiiu sõjalauluga. Elvi Tabor Suuremõisa külast kõneles murdelugusid ja kohamälestusi, ikka temale loomulikus Hiiu murdes ja huumoriga. Nüüd jäi üle viimane käik kivide juurde, nende austamine ja lahkumise eeli kinnitada veel pühapaiga ette seatud tutvustav stend. Stend koostati Palade Teabetoas ( kujundaja Enn Johannes). .
Siinkohal tänu veelkord kõigile esinejaile. Koht sai koduseks Me jääme siin käima.
Oleme tänulikud Klaire Leigrile Suuremõisa noortekeskusest, kes oli abiks nõu ja jõuga ja kostitas meid sooja joogiga.